Tallinna Halduskohus võttis menetlusse kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 03.03.2017. a väljastatud ehitusloale, millega linn tahab laiendada Vana-Kalamaja 9 aadressil asuvat hoonet Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehooneks.

Kohtusse pöördus oma õiguste kaitseks laiendatava hoone naabermaja korteriomanik, keda esindab vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Mägi-Rohtmetsa sõnul tingis kaebuse asjaolu, et koolihoonele linna poolt väljastatud ehitusloa alusel toimub tegelikult hoone laiendamine suuremas ulatuses kui 33 protsenti. “See tähendab, et läbi tulnuks viia detailplaneeringu koostamine või äärmisel juhul projekteerimistingimuste menetlus. Tegemist on menetlustega, mille eesmärgiks on elanikkonna kaasamine ning naabrite arvamuste ja ettepanekute ära kuulamine. Samuti uuringute vajaduse välja selgitamine,“ selgitas ta.

Kaebuse kohaselt ei ole Tallinn linn nõutud menetlusi läbi viinud. Kuigi tegemist on ümbritsevat elukeskkonda oluliselt mõjutava otsusega, ei ole läbi viidud ühtegi uuringut, et selgitada välja müra, saaste ning liikluskoormuse- ja korraldusega seonduv. Lisaks selgub ehitusloa dokumentidest, et piirkonnas niigi probleeme tekitav parkimiskorraldus on kavas lahendada alles hilisemas etapis. Samas ei ole kindlust, et selleni üleüldse lähiajal jõutakse. Kaebuses märgitakse, et Tallinna linna tegevus ehitusloa andmisel ei vasta ühelegi elementaarsemalegi standardile, mille järgimist linn ehitusloa väljastamiseks pädeva isikuna teistelt nõuab. Ehitusloa kehtima jäämine looks ohtliku pretsedendi.

On täiesti mõistetamatu ja ennekuulmatu, millise seaduste ja heade tavade eiramiseni on Tallinna linn GAG Kalamaja koolihoone rajamisel jõudnud, märkis Maria Mägi-Rohtmets. Sama seletamatu on Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusetus, kes vaatamata viimase 2,5 kuu jooksul esitatud mitmele kaebusele, ei ole lihtsalt mitte midagi ette võtnud, et lõpetada ehitusobjektil seaduserikkumisi. Tegemist on ohtliku olukorraga, kus avalike hoonete ehitamisel sisuliselt puudub isik, kes teostaks ehitustegevuse üle järelevalvet.

Ülevaade probleemidest GAG-i Vana-Kalamaja tänava õppehoone ehitusel:

• Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 2 ja ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 2 alusel on olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused. Linn on selle tülika kohustuse vältimiseks näidanud hoone olemasolevat mahtu „paberil“ suuremana kui see oli hoone algses projektis näidatud. Sisuliselt on ilmselge, et tegu on mahuka laiendamisega, mis nõuaks detailplaneeringu olemasolu ja liikluskorralduse uuringuid, samuti parkimise korraldamist ja naabritega arvestamist.
• Hoone esialgse projekti võrdlemisel ehitusloaga ilmneb, et hoone laiendamise maht on enam kui 54%, mistõttu ei oleks saanud ehitusluba anda ilma detailplaneeringu koostamiseta ning täiendavate uuringute läbiviimiseta liikluse, parkimise, müra ja saaste osas. Tallinna linn sai tõenäoliselt aru, et hoone mahuga seotud vastuväide võib neile tekitada tõsiseid probleeme, mistõttu asuti kiiruga ehitisregistri kandeid muutma – 11.04.2017 on ehitisregistrile teatatud, et hoone maht on tegelikult märksa suurem kui varem linna enda poolt ehitisregistrile avaldatu ning esialgses projektis toodu. Linn muutis ehitisregistris hoone mahtu, et jätta mulje, nagu oleks hoone maht koguaeg suurem olnud.
• Arusaamatuks jääb, miks korrigeeriti andmeid alles pärast seda, kui kaebaja probleemile tähelepanu juhtis. Varasemalt on linn kõikjal tuginenud hoone väiksemale mahule ning pole kordagi väitnud, et hoone oleks tegelikkuses suurem – ka ehitusluba väljastati 03.03.2017 arvestades hoone väiksema mahuga. Seega ei oleks ilma detailplaneeringuta ehitisregistri andmete alusel võinud 03.03.2017 ehitusluba kindlasti väljastada, kuna sel juhul on kohustuslik detailplaneeringu olemasolu.
• Majandus- ja taristuministri 08.06.2015. a määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“, § 3 lg 2 p 12 kohaselt on ehitusprojekti ekspertiis kohustuslik mh haridus- ja teadushoonete puhul. Ehitusseaduse § 40 lg 3 alusel esitatakse ehitusprojekti ekspertiis koos ehitusloa taotlusega. Ekspertiisi nõue näitab, et väga tähtis on tagada koolihoonete ohutus ning nende ehitamine ning ehituse ettevalmistamine ei või toimuda kiirustades.
• Ehitusloa väljastamise ajal puudus ehitusprojektil nõutav ekspertiis. Ka selles osas asus linn tegutsema alles eelmisel nädalal ja väidab, et ehitusekspertiis teostati 11.04, Kusjuures varem pole ekspertiisi teostamisele viidatud. Samas ei ole vastavat ekspertiisi esitatud, mistõttu pole võimalik veenduda selle olemasolus. Ehitus on aga kestnud alates jaanuarist, mistõttu on ehitus igal juhul mitu kuud toimunud ilma ekspertiisi olemasoluta, s.o õigusvastaselt. Samuti nõutakse Tallinnas ekspertiisi tavaliselt juba ehitusloa taotlemisel, mitte ei anta ehitusluba ja seejärel lubatakse ekspertiisi hiljem esitada. Isegi juhul, kui 11.04 tõesti ekspertiis teostati, toimus ehitustegevus 2,5 kuud (ehitustööd algasid 20.01 paiku) ebaseaduslikult.
• Seega on Tallinna linn ehitisregistrisse andmeid lisanud ja väidetavalt ekspertiisi teostanud pärast kohtule kaebuse esitamist. Ehitusloa saamiseks peab projekt kõigile nõuetele vastama juba ehitusloa taotlemisel ning andmeid ei saa mitu kuud hiljem muuta, viidates väidetavale eksimusele. Sisuliselt üritab linn kummutada kõik kaebuses esile toodu väited väitega, et ehitisregistris on vastavad andmed olemas – lisades aga ehitisregistrisse info vastuväite esitamisega samal päeval, üritades nii näidata kaebaja väiteid alusetuna.
• Andmed ehitisregistris ilmuvad ja kaovad täiesti seletamatult – näiteks oli alguses võimalik ehitisregistrist välja lugeda, et Vana-Kalamaja 9 ehitusluba anti välja 3 tunniga, kuid linn on hiljem lisanud andmed, millest nähtub, et ehitusloa menetlus oleks justkui kestnud üle kuu aja. Samuti on alles pärast kohtusse pöördumist muudetud hoone mahu kohta käivaid andmeid ja väidetud, et teostatud on ekspertiis.
• Samas on näiteks vahetult Vana-Kalamaja 9 hoone kõrval, Kotzebue 18d kinnistul, linna poolt keeldutud aastaid detailplaneeringu algatamisest (korraldus nr 931-k) põhjendustega, et vajalik on naaberkinnistute omanike kooskõlastus ja arvamus, parkimiskohtade arvu tagamine vastavalt parkimise korraldamise arengukavale ning nõudnud müra modelleerimise teostamist, mürakaartide esitamist ning pinnase radooniuuringuid. Samad probleemid, mis Kotzebue 18d kinnistul, esinevad väga suure tõenäosusega ka Vana-Kalamaja 9 kinnistul, mistõttu ei saa linn ühes menetluses väita, et probleemid esinevad ja teises tugineda sellele, et kõik vastavad probleemid on tõendamata ja alusetud.
• Nõuded, mis kõrvalkinnistu arendajale ja ka kõigile teistele linnaga mitteseotud arendajatele kehtivad, ei kehti millegipärast linnale kuuluval kinnistul. Arvestades kavandatud tegevuse olulist mõju, oleks ka Vana-Kalamaja hoone laiendamisel vajalik detailplaneeringu koostamine, naaberkinnistute omanikelt kooskõlastuste ja arvamuste küsimine, parkimisküsimuste lahendamine ning müra-, saaste- ning liiklusuuringute teostamine.

Tuhanded Cherry.ee ostukeskkonna poolt petetud inimesed koondavad oma jõud selleks, et välja selgitada, kes vastutab Cherry põhjamineku eest ja kuhu on kadunud 1,2 miljonit eurot.

Vaata täpsemalt 04.12.2016.a. eetris olnud TV 3 Seitsmesed uudised klipist.

Isegi kui abikaasa on truudusetu, võib tema sõnumite lugemine halvemal juhul kaasa tuua kriminaalkaristuse.

Küberkuritegevus ei ole juba ammu ainult häkkerite ja „patsipoiste” pärusmaa. Küberkurjategija võib olla ka sinu tavaline naabrinaine või naabrimees. Või koguni sina ise.

Seejuures paljud ei teagi, et on toime pannud kuriteo või tegelevad koguni ebaseadusliku jälitustegevusega. Äärmisel juhul tuntakse, et kellegi teise järele ei tohi nuhkida, sest see pole eetiline, mistõttu sellest üldiselt hoidutakse. Kahjuks on peresisesed arusaamad sageli hoopis teised.

Olenemata sellest, et ollakse abielus või elatakse perena koos, on mõlemal elukaaslasel oma privaatvald ning isiklikud e-kirjad ja sõnumid, mis ei kuulu teisele.

Loe edasi Eesti Päevalehest.

Maria Mägi-Rohtmetsa kommentaar 27.08.2016.a. Arteris ilmunud artiklile “Eesti kõmulisimad ja kalleimad lahutused”:

Abielu lahutamine ja varajagamine on alati väga emotsionaalne protsess, kus abikaasad, kes on olnud kümneid aastaid abielus ja kasvatanud koos lapsi, kipuvad unustama väärika ja austava käitumise teise poole suhtes. Sageli saab peamiseks eesmärgiks kättemaks petmise eest või siis kogu vara enesele hoidmine, mille tõttu hakkab üks pool vara ühisvarast «välja kantima». Selline käitumine ei ole aga mõistlik, sest teistsuguse kokkuleppe puudumise korral kehtib ühisvararežiim ja vara tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Igasugused alatud võtted ja liigsed emotsioonid vaid pikendavad abielulahutuse ja varajagamise protsessi. Teadliku vara väärtuse vähendamise asemele tuleb nõue abikaasa vastu, mis arvestatakse tema osast maha.

Enne abielu sõlmimist on mõistlik hoolikalt läbi mõelda, millise vararežiimi tulevased abikaasad endale valivad ja kas oleks mõistlik sõlmida hoopiski abieluvaraleping. Tihti on inimestel tunne, et kui enne abielu sõlmimist hakata veel rääkima mingist lepingust, siis see tekitab teises pooles kahtlusi, kas tulevane abikaasa ikka on siiras ja armastab teda. See ei tohiks aga nii olla, sest igasugune selgus abikaasade omavahelistes varasuhetes aitab hiljem tülisid ära hoida.

Paljud abikaasad on ka äripartnerid, kuna nende omandis on ühisaktsiad või ühisosad. Seega tasuks kaaluda aktsionäride või osanike lepingu sõlmimist, kus lepitakse kokku ühise äri juhtimises, aga ka ühingu jagamises või osaluse hüvitamises, kui teed peaks lahku minema. Nii säilitatakse äriühingu majandustegevus ning hoitakse keerulistelt vaidlustelt raha ja aega kokku.

Kahjuks jõuavad inimesed advokaadi juurde alles siis, kui probleem on tuline ja jama majas. Sellisel juhul soovitan alati pooltele kompromissi, sest selge on see, et perekonnaõiguse valdkonnas, eriti just lapsi puudutavates asjades, on kompromiss alati parim lahendus. Tihti ütlen klientidele, et mõelge sellele, et teie omavahelisest vaidlusest jääb maha pikk kohtutoimik, kus on kogu kohtuvaidlus must valgel kirjas – et kas te tõesti tahate endast oma lastele jätta maha sellise kirjatüki, kust lapsed saavad hiljem lugeda, kuidas nende vanemad nende ja raha pärast kohtus pikki vaidlusi pidasid. Kuna abielulahutuses on siiski kaks poolt, soovitan ühele poolele rohkem andestada ja mõista ning teisele poolele soovitan jagada seda, mis on, sest vara hauda kaasa ei võta ja lõpuks jääb kõik siiski järeltulijatele.

Loe lähemalt Postimehest.

Saade “Pealtnägija” kajastas täna juhtumit, kus Merko eksjuhi, kurikuulsale linnaametnikule Ivo Parbusele pistiseandmises süüdi mõistetud Tõnu Kortsu eksnaine süüdistab meest nende ühise raha kantimises. Probleem on aga laiem ning Eestis on rahakate perede lahutuste puhul sellist skeemi sageli kasutatud.

“Ega perekond Korts ei ole siin oma niisuguste toimetamistega mingisugust jalgratast leiutanud või eeskujuks, pigem on see niisuguse mõndagi aega juba välja kujunenud tava ära kasutamine nüüd emma-kumma poolt,” sõnas vandeadvokaat Maria Mägi.

Loe lähemalt Delfist või vaata 06.04.2016.a. eetris olnud  Pealtnägijat.