T1 kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor usub, et saneerimisprotsessist saab asja, kui võlausaldajad sellega nõustuvad.

T1 pidava AS-i Tallinna Moekombinaat juhatuse liige Allan Remmelkoor ütleb, et saneerimisprotsess võtab aega aastaid ning selle peamine väljakutse on leida toimiv tegutsemismudel muutunud oludes, kus kaubandus peab leidma omale teistsuguseid väljundeid.

“Eks kogu see meie tegevusharu praegu, mitte ainult Eestis, vaid kogu laias maailmas, seisab selle protsessi ees, et kuidas ja mida järgnevatel aastatel ümber korraldada, kuidasmoodi oma äritegevust ümber korraldada nii, et see on jätkusuutlik. Meil on nüüd selle protsessi jaoks aega kaks kuud,” ütles Remmelkoor, viidates saneerimiskava esitamise tähtajale, milleks on 2. juuni. “Kahe kuu pärast peaksid võlausaldajad selle kava siis loodetavasti heaks kiitma.”

Millised need muudatused on, millele saneerimiskava üles ehitatakse, pole Remmelkoor valmis veel avaldama.

Tallinna Moekombinaadi suurim võlausaldaja on rahvusvaheline ühisrahastusplatvorm TSSP, nende 65 miljoni euro suurust viieks aastaks antud laenu, mille tähtaeg saabub järgmisel aastal, vahendas Lintgen Adjacent Investments S.a.r.l. Kokku on võlausaldajaid 71 ja tähtaja ületanud kohustusi on kogunenud seitsme miljoni euro ulatuses.

“Kõikidega on vaja selles protsessis läbirääkimisi pidada,” tõdes Remmelkoor.

Ka emafirma Pro Kapital Grupp on üks Tallinna Moekombinaadi võlausaldajaid.

“Emaettevõttelt on kindlasti saanud T1 omanikfirma AS Tallinna Moekombinaat laenu. Selles mõttes nad on, jah, protsessis osalised,” ütles Remmelkoor, soovimata spekuleerida asjade käigu üle, kui saneerimiskava peaks ebaõnnestuma: “Täna mul on küll veendumus, et sellel protsessi edukusel on alust. Meie peamine ülesanne täna on ikkagi leida lõplik jätkusuutlik tegevuskava.”

Ta kinnitas, et T1 saneerimisprotsess emafirma tegevust ei mõjuta.

“Meil grupi ülejäänud tegevusharud – elamuehitus Balti riikides – jätkub samasugusel moel,” ütles ta.

Saneerimiskava T1 tegutsemist ei puuduta – kauplusi hoitakse lahti nii palju, kui eriolukord praegu võimaldab, selle lõppedes saavad jätkata ka ülejäänud ärid.

Saneerimisprotsessi algusest teatas esmaspäeval ka Stockmanni kaubamaja. Otsus puudutab siiski vaid Soome ettevõtet, selle tütarettevõtted Eestis ja Lätis ning kaubanduskett Lindex tegutsevad edasi, nagu seni.

Kas lähinädalad ja kuud hakkavad tooma rohkem teateid pankrottidest või saneerimistest, mida soodustab ka pankrotiteadete edasilükkamise algatuseks loodud seaduseelnõu, ei julge keegi prognoosida.

Maria Mägi advokaadibüroos vandeadvokaadi ja pankrotihaldurina töötav Maire Arm ütleb, et kui ettevõtte majanduslik olukord vähegi võimaldab, tasub eelistada saneerimist pankrotile, kuigi see võib võlausaldajate jaoks kujuneda väga pikaks protsessiks.

“Võlausaldajate jaoks on oluline, võrreldes teoreetilise pankrotimenetlusega, et oleks nende jaoks kasulikum variant. Pankrotimenetluses reeglina varad müüakse. Saneerimismenetluses on võlgade ümberkujundamine, lahenduste leidmine teistmoodi. Ma arvan, et praeguses olukorras, kus on suur teadmatus, mis saab, on saneerimine kindlasti mõistlikum, kui nende varade müük,” põhjendab Arm.

Ta tõdes, et kuigi vahel kasutavad ettevõtted saneerimisprotsessi ka aja juurdevõitmiseks olukorras, kus tegelikult pole päästa enam midagi, tasub saneerimist ikkagi kaaluda.

“Pankrot on ikkagi ettevõtte jaoks kõige viimasem variant. Kui oleks vähegi võimalust, siis oleks mõistlik saneerida, kui see on ka reaalne selle äriühingu puhul, kes selle avalduse siis esitab. Üldiselt, saneerimisseaduse mõtte kohaselt lähevad saneerimisse olulised ettevõtted, kes on ühtlasi ka olulised tööandjad,” selgitas Arm.

Saarlasest vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets on otsustanud praeguses kriisiolukorras aidata omalt poolt nõuga kõiki saarlasi, kes elulistes, ent õigusalastes küsimustes jänni jäänud.

Praegusel keerulisel ajal võib tekkida küsimusi tööõiguses nii töötajatel kui ka tööandjatel, perekonnasuhete teemal, suhtluse kohta lahuselavate lastega, laenu-, üüri- ja muude lepingute täitmise või muutmise kohta.

Ootame küsimusi Mariale Saarte Hääle meiliaadressil uudis@saartehaal.ee. Avaldame valikuliselt küsimusi-vastuseid, mis võivad teistelegi abiks olla, ka Saarte Hääles, kuid küsijate anonüümsus on seejuures tagatud.

Koroonaviirusest COVID-19 tulenevalt riigis kehtestatud eriolukord on toonud kaasa märkimisväärseid piiranguid. Suletud on nii haridus- kui meelelahutusasutused, ning kellel vähegi võimalust, töötab kodukontorist. Mõistlik osa ühiskonnast teeb kõik selleks, et minimeerida kontakte ning seeläbi takistada viiruse levikut. Mida teha aga siis, kui lapsel on tulemas suhtluskord teise vanemaga? Kas lapsevanem võib keelduda last teise vanema juurde lubamast, tuginedes eriolukorrale?

Lühike vastus, mis kehtib mõlemale vanemale: hoidke tervist, hoidke suhteid!

Ennekõike on oluline, et laste huvid oleks kaitstud ja seda on need ennekõike, kui lapsevanemad saavad omavahel läbi. Seega tasuks alustuseks pöörduda teise vanema poole ning arutada reaalset olukorda ja võimalusi. Vältida tuleks ultimaatumite esitamist. Ultimaatumid üldiselt ja pikas perspektiivis ei tööta, ja kui veel jõupositsioonilt seda teha vanema poolt, kelle juures laps viibib, siis ei ole see kindlasti mõistlik ei lapse ega teise vanema suhtes.

Näiteks, kui mõlemad vanemad on olnud maksimaalses isolatsioonis ja veendunud, et mingeid haigussümptomeid ei esine ning kokkupuuted teiste inimestega olematud või väga minimaalsed, siis ei ole põhjust tekitada eriolukorda suhtluskorras.

Kui aga ühe või teise kodu elu- ja töökorraldus on selline, et pereliige käib kodust väljas (tööl, poes, omakorda teises kodus), on selge, et tõuseb nakatumise ning nakatamise risk. Sellisel juhul on mõistlik leppida kokku suhtluskorra täitmine teisiti. Ehk on see just kohaks ja võimaluseks, kus laps saabki minna/olla vanema juures, kellel on rohkem võimalusi tagada lapsele võimalikult turvaline ja mugav isolatsioon.

Lapsevanemate kohustus on tagada koostöös nii lapse kui seeläbi teiste pereliikmete, aga ka ühiskonna maksimaalne heaolu ja turvalisus (sealhulgas tervis). Kui selleks on vajalik lükata teise lapsevanema kohtumised lapsega edasi, on see kompromiss nii lapse, pere kui ka üldsuse huvides.

Rõhk on aga lihtsustatud mõttel – mitte midagi ei jää toimumata ega tegemata, vaid see lükkub teisele ajale. Leppige see aeg kokku.

Kindlasti ei tasu eriolukorda kasutada ettekäändena, et teine lapsevanem ei saa üldse lapsega suhelda. Tuleb tagada lapse ja eemaloleva vanemaga vahel regulaarne suhtlus videoülekannet võimaldavate rakenduste kaudu. See annab võimaluse reaalajas nii lapsel kui vanemal olla siiski ühenduses, kasvõi selleks, et lahendada koduseid ülesandeid, üksteisega aega veeta, arutleda maailmas toimuva üle ja tunda, et nad on siiski teineteisele olemas.

Eriolukord on kehtestatud kogu ühiskonna tervise kaitseks ning ükski eriolukord ei ole ettekääne visata teisele vanemale „kaigas kodarasse“.

Hoidke tervist ja hoidke häid suhteid.

Simo Soolo
advokaat
Maria Mägi Advokaadibüroo

Kutsun üles julgelt vabatahtlikult avaldama, kui olete saanud koroonaviiruse, sest nii saab teisi kaitsta.

Seadustes näpuga järge ajades võib jõuda arusaamale, et kuna terviseandmed on eriliigilised andmed, ei tohiks neid niisama küsida ega peaks avaldama. Igasugune isiku terviseandmete info on delikaatne. Ka nohu ja köha on isikuandmed, mida niisama ei tohi koguda ega kolmas isik avaldada.

Praegu on eriolukord ega ole kuigi mõistlik varjata andmeid, mis võivad teised inimesed ohtu seada. Hirm, et mind vallandatakse, kui teatan tööandjale, et mul on koroonaviirus, on põhjendamatu. Kedagi ei tohi töölt vallandada pelgalt sellepärast, et tal on viirus. Samuti ei tasuks tööandjal karta oma töötajalt viiruse kohta küsida, sest muidu ei saa tööandja ohutut töökeskkonda tagada. Küll aga ei ole tööandjal kindlasti kõige mõistlikum saata kogu töötajaskonnale e-kirja: „Teatan kahetsusega, et meie töötajal Maril on koroonaviirus.” Kindlasti saab olukorra lahendada mõistlikumalt.

Tuleks lähtuda tervest mõistusest ja leida omavahel kompromiss, aga ennekõike käituda nii, et ei seaks ohtu teisi.

Seega kutsun üles julgelt vabatahtlikult avaldama, kui olete saanud koroonaviiruse, sest nii saab teisi kaitsta. Seda ise vabatahtlikult tehes ja end isolatsioonis hoides säästate palju rohkem teiste tervist ja aitate kaasa viiruse leviku peatamisele. Ei tasu karta, et avaldades või küsides, kas kellelgi on koroonaviirus, rikute isikuandmekaitset või võite kaotada oma töö. Ka eriolukorras on õigus siiski õiglane ja terve mõistus teretulnud.

Esimene ettevõtmine, millele Autismifond õla alla paneb, on Eestis ainulaadse (esimese!) autismispektri häirega inimestele mõeldud erihoolekandeküla rajamine – valmib see juba 2019. aasta lõpus! Küla projekti algatasid ja seda on tänaseni kandnud pered, kus eriline laps kasvab.

Loe lähemalt:

https://www.facebook.com/autismifond/
https://www.autismifond.ee/

10. juubelit tähistav DocPoint Tallinn andis eile festivali avamisel tänavu esimest korda välja noore dokumentalisti preemia, mille laureaadiks sai režissöör Eeva Mägi.

«Noore dokumentalisti preemia» antakse välja noorele filmiloojale, kes paistab silma isikupärase filmikeelega ning kelles on julgust eksperimenteerida ja luua midagi seniolematut ning ambitsioonikat. Eeva Mägi on kahe lühidokumentaali «Lembri Uudu» ja «Süda Sõrve sääres» režissöör, kes on leidnud oma ja selgelt eristuva filmikeele, mis on ühtlasi emotsionaalsete ja sügavalt läbitunnetatud lugude edasikandjaks.

Loe lähemalt Postimehest.

Uus alanud aastaga liitus Maria Mägi Advokaadibüroo sooja ning tööka kollektiiviga advokaat Simo Soolo.

Simo on enam kui 13 aasta jooksul kogemusi omandanud töötades varasemalt nii krediidiasutustes, notari- ja advokaadibüroodes. On keskendunud peamiselt võlaõigusele, kuid valmis hea nõuga aitama ka teistes küsimustes. Simol on laialdased kogemused erinevate valdkondade kohtulikes vaidlustes.

Simo Soolo

Endine minister ja parlamendisaadik Liisa Oviir liitub Maria Mägi Advokaadibürooga.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht ja endine ettevõtlusminister Liisa Oviir, kes oktoobris teatas aktiivsest poliitikast lahkumisest, asub tööle Maria Mägi Advokaadibüroos.

Liisa Oviir asub Maria Mägi Advokaadibüroos tööle nõunikuna, nõustades eelkõige rahvusvaheliste kaubanduslepingute läbirääkimiste ja sõlmimise küsimustes ja ühingu juhtimises.

“Liisa suur kogemuste pagas ja väliskaubanduse korraldamise tundmine kulub meile hädasti ära. Turul toimuv on tihedalt seotud konkurentsi ja hangetega, seega saab tema nõustatav valdkond olema laiem,” ütleb Maria Mägi Advokaadibüroo juhtivpartner vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kinnitades  Liisa Oviiri tööle asumist.  Mägi-Rohtmets loodab, et koostöö  saab olema laiahaardeline ning ambitsioonikas.

Liisa Oviir on  riigikogu liikmena kaasa rääkinud ka laste ja perede õiguste teemadel ning peab oluliseks sellesse temaatikasse veelgi tõsisemalt  süveneda.  “Perekonnaõiguses, eelkõige lastega seotud küsimustes, on õigusabi eluliselt vajalik. Tunnen juba mõnda aega, et selle kaudu saaksin midagi ühiskonnale tagasi anda selle eest, et minul on läinud hästi,” põhjendab Oviir oma valikuid.

Liisa Oviir lõpetas 2000. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse alal, on töötanud AS Tallink Grupis juristina (1998-2008), Eesti Energia juhtiva juristina (2008-2015) ja ettevõtlusministrina (2015-2016). Liisa Oviir oli riigikogu XIII koosseisu liige, kuuludes parlamendi õigus- ja väliskomisjoni ning Euroopa Liidu asjade komisjoni.

Kohtuvaidlus Tallinna linnaga Admiraliteedi basseini kavandatava silla üle

Vandeadvokaat Hendrik Mühls oli esmaspäeval, 05.11. kutsutud ERR-i uudistesaatesse selgitama Admiraliteedi basseini äärde kavandatava Vanasadama jalakäijate sillaga seonduvat kohtuvaidlust, milles büroo vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ning Hendrik Mühls esindavad kavandatava silla vahetusse naabrusesse jääva maatüki omanikku Lootsi Holding OÜ-d.

OÜ Lootsi Holding on pöördunud oktoobris 2018 kohtusse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt augusti alguses silla ehitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse vaidlustamiseks tuginedes eelkõige motiividele, et ühelt poolt linn ei ole kaasanud kaebajat kui tulevase silla naabrit  ühtegi haldusmenetlusse, kuid teisalt on linn jätnud läbiviimata ka silla rajamiseks nõutava detailplaneeringu menetluse. Kaebaja hinnangul ei saa silda rajada tuginedes Vanasadama Masterplan 2030 ideekavandile, kuivõrd see ei asenda kohustuslikku ja seaduses ettenähtud planeeringumenetlust.

Tallinna linn kui AS-i Tallinna Sadam sülekoer

OÜ Lootsi Holding juhatuse liige Rein Tõntson on ise kommenteerinud OÜ Lootsi Holding huvidega arvestamata jätmist alljärgnevalt:  “Esimest korda räägiti minuga 20. detsembril, helistati sadama ehitusosakonnast, et homme on suur nõupidamine, vaja sinuga enne kokku saada – hakkame ehitama, esimene etapp käivitub 1. aprillist. Meie huvisid keegi ei arvesta, oleme nagu mingi tüütu kärbes seal,” ütleb Tõntson. Asjad peaksid olema palju selgemad, milline see tulevik on – selleks ongi üld- ja detailplaneeringud, mille koostamisse kaasatakse kõiki, kellel on huvi. Sadam ütleb, et neil on masterplaan, neid ei huvita miski muu, linn on nagu väike sülekoer, vaatab otsa ja liputab saba.”

Loe lähemalt ERR-ist.

Vaata videot

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets räägib, et esimese asjana pakub ta lahutajatele kompromissi. Mõned inimesed valmistuvad lahutuseks aastaid: koguvad tõenditena tšekke ja pöörduvad iga väikese tüli korral politseisse või EMOsse.

Teid teatakse kuulsate ja rikaste lahutusadvokaadina. Millest tuli selline spetsialiseerumine?

Advokaadiga on nii, et sul kujuneb välja oma klientuur. Eelkõige olen ma aastaid nõustanud inimesi äri- ja finantsõiguses. Selles valdkonnas tegutsejatel tekivad varad, kuid kahjuks tekivad ka lahutused ja varajagamised. Ja siis ta pöördubki oma küsimustega advokaadi poole, keda juba tunneb.

Loe lähemalt Eesti Ekspressist.