• Eesti Eesti Eesti et
  • English English English en
  • Русский Русский Russian ru
Telefon: +372 66 40 600 | E-post: mmab@mmab.ee       EST   ENG   RUS
Maria Mägi Advokaadibüroo
  • Valdkonnad
  • Inimesed
  • Büroo
  • Uudised
  • Karjäär
  • Kontakt
  • Menu
Uudised

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets koduseinu ehivad tippkunstnike taiesed: mitmed neist rändavad näitustel

KAKS MARIAT Elutoa seinal on Tiit Pääsukese maal “Maria”, mis kujutab kunstniku lapselast, kes sai nime just vandeadvokaadist sõbra järgi. Koridori seinalt paistavad Mari Kurismaa ja Lemming Nageli teosed. “Ma ei pea ennast teadlikuks kunstikogujaks, mul on elus olnud õnne kohtuda kaunite kunstidega ja olla selle alandlik nautleja,” räägib Maria. “Enda kogemusest lähtuvalt soovitaksin algajal kunstikogujal esiteks avastada endas huvi kunsti vastu, teiseks leida endale oma lemmikud, käia näitustel ja mitte ajada taga kunstniku mõtet, vaid püüda ise mõtestada, usaldada oma maitset ja lihtsalt osta ära see, mis meeldib. Ning muidugi tunda uhkust eesti kunsti üle!” FOTO: KARLI SAUL

Omanimelise advokaadibüroo juhtivpartner, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets on kunsti armastanud lapsest saati, kui koos isaga hobuseid joonistas. Täna ehivad nii tema büroo kui ka kodu seinu eesti tippkunstnike taiesed ning Maria on ka Eesti Kunstiakadeemia nõukogu esimees. “Ma ei kogu kunsti kogumise pärast, vaid iga teose ja selle autoriga on mul enamasti eriline side,” sõnab Mägi-Rohtmets oma kunstikogu tutvustades.

Maria Mägi-Rohtmets (60) ja tema abikaasa, bioloogi taustaga literaat Indrek Rohtmets (68) elavad Kakumäe kaskede all arhitekt Emil Urbeli projekteeritud eramus, mille pilt kaunistab ka raamatu “Eesti 20. sajandi arhitektuur” tagakaant.

“See oli üks esimesi neofunktsionalistlikus stiilis maju, mis siia Kakumäele ehitati, ja võib tõesti öelda, et see kompleks ise on juba kunstiteos. Siseviimistlusele andis lihvi sisearhitekt Taso Mähar,” sõnab Maria.

Maria kolis abikaasa Indrekuga siia 30. detsembril 1999, nii et millienniumivahetust said nad tähistada juba uues kodus. Selles arhitektuuritemplis on aukohal eesti tippkunstnike teosed – nii maalid, graafika kui ka skulptuurid. Kunsti ja imetlusväärset arhitektuuri jagub ka nende suvekoju, Vilsandil restaureeritud kunstimälestiste, kunagise päästejaama paadikuuri ja tsaariaegse soldatite saunamaja telliskivist laotud võlvlagede alla.

 

 

 

VÄÄRIKAS PAAR Mariat ja Indrekut ühendab suur huvi looduse ja reiside vastu. Koos bioloogist ja kirjamehest abikaasaga on Maria rännanud kõige imelisematesse kohtadesse ning teinud muu hulgas operaatorina klippe ka saatesse “Osoon”. Maria hindab väga ka moekunsti ning kannab oma Aldo Järvsoo kleidil Kadri Mälgu poolt valmistatud ehet, mille üheks osaks on musta orava saba. “See on kingitus Indrekult. Tegelikult meeldib mulle kui ka mehed kannavad kuuerevääril mõnda ehet.” FOTO: KARLI SAUL

 

“Siin Kakumäel on praegu meil kõik maalid õnnekombel kodus – sageli käivad need mõneks ajaks näitustel ja siis on seintel tühimikud või asendusmaalid,” annab Maria märku meie külaskäigu heast ajastusest.

Noorpõlve iidolist sai sõber

Enne kui Maria oma 200ruutmeetrise eramu esimesel korrusel üles seatud taieseid tutvustama hakkab, ütleb ta, et on tõesti maast madalast olnud kunstilemb ja ka ise kunstiringis kätt harjutanud.

“Kui olin keskkoolitüdruk Saaremaal, siis tegin koolist poppi, et sõita bussiga Tallinna Tiit Pääsukese maalinäitust vaatama. Mind köitsid eriti tema tolleaegsed roostikumaalid, kuhu olid peidetud huvitavad elukad ja kujundid. Tol ajal poleks küll osanud unistada, et saan kunstniku endaga lähemalt tuttavaks, mis siis veel sõprusest rääkida,” meenutab Maria.

“Kunst pakub kaitset, kui ühiskonnas trügib kurjust ja rabedust uksest ja aknast sisse.”

 

Sõpruse tunnistuseks on elutoa seinal maal, mil nimeks “Maria”. “Sellel maalil pole siiski mina, see armas tüdruk on Tiit Pääsukese lapselaps Maria, kes sai oma nime minu järgi. Olime Tiidu ja sõpradega parasjagu Vilsandil, kui Tiidu Itaalias elav tütar helistas ja teatas beebi sünnist ning küsis, mis võiks maimukesele nimeks saada. Siis Tiit vilksas pilgu üle õla minu poole ja pakkuski Maria. Ise loodan, et mitte ainult seepärast, et ma juhuslikult seal kõrval seisin,” sõnab Maria kavala naeratusega.

 

“MARIA” nimelisel maalil on Tiit Pääsukese lapselaps, kes sai oma nime Maria Mägi-Rohtmetsa järgi. FOTO: KARLI SAUL

 

Ekskursioon jätkub kaht korrust läbivas aatriumis, kus avaneb uhke väljapanek. Ka siin on Pääsukese loomingut, üks hiljutisi töid on tehtud spetsiaalselt Mariale.

“See kollaažtehnikas pilt meeldib mulle väga, sest siin on mul lehvimas pikad juuksed ja ma tõesti armastan ka kübaraid kanda. Kui korraldame näiteks Vilsandil vastuvõtte, siis kannan enamasti kübarat,” räägib Maria. “Ja pange tähele, Pääsuke on nagu Hitchcock, kes esineb kõrvalosas igas oma filmis. Ka siin on Tiit end pääsukesena paadininna istuma sättinud.”

Iga kuntiteose sünnilugu ja temani jõudmise teekond on Mariale oluline, ta ei kogu maale kogumise pärast: “Me ei ahmi kunsti niisama. Meie kodus on need teosed läbi isiklike kokkupuudete. Inimesed, kellega meid seob midagi enamat kui ostu-müügitehing.”

Eesti maalijate kõrval on Rohtmetsadel ka üks lõunanaabrite tuntuimate kunstnike hulka kuuluva Helena Heinrihsone naistevastast vägivalda peegeldav pilt.

 

LÄTI KUNST See nimeka läti kunstniku Helena Heinrihsone pilt on värvikas protest naistele suunatud vägivalla vastu. FOTO: KARLI SAUL

 

“Helena on jõuline kunstnik, kes armastab värve kasutada ja teeb seda väga julgelt. Üht tema maali nimetan ma oma unistuste pildiks, olen seda isegi unes näinud. Selle maali nimi on “Nuttev naine kõrvarõngaga”. Praegu rändab see laias ilmas mööda näitusi ja Helena salakavalast näost ei saagi aru, kas mu unistuste maal kord mu koju jõuab,” on Maria veidi murelik.

Hindab kunstniku sõnaoskust

Rohtmetsade maalikogusse kuulub ka mitmeid teoseid nüüdseks lahkunud maalikunstnikult Lemming Nagelilt. Maria näitab maali “Intiimne maastik”, millel esmapilgul avaneb laiuv kõrb, lähemal vaatamisel moodustub sellest aga naise figuur oma kehakumerustega.

“Lemming oli meie hea sõber ning ma hindan tema maalide kõrval ka ta sõnaseadmise oskust – luuletusi ja kuuldemänge ning võrratut huumorimeelt. Oma maalidele leidis ta alati väga täpsed ja vaimukad nimed,” räägib Maria.

 

“INTIIMNE MAASTIK” Lemming Nagelilt. FOTO: KARLI SAUL

 

Lemmingu maalimistööga seoses meenub talle ka üks naljakas lugu: “Lemming kurtis, et kui hakkas tellimustööna Edgar Savisaarest portreed maalima, siis proovinud ta küll üht- ja teistpidi, aga välja tulnud ikka Olev Remsu. Tammsaare muuseumis näitusel käies tõdesime, et endisel meeril on tõesti teatav sarnasus kirjanikuhärraga – või oli see vastupidi!”

Järgmisena tutvustab Maria Mari Kurismaa teost, mis kuulub kunstniku hiljutisse loomingusse ja kannab nime “Eilne maailm”. “Mari on meie sõber ning ta on imeliselt särav, õitsev ja loominguline naine. Mulle meeldib, kuidas valgus sellel maalil hakkab erineva nurga alt vaadatuna mängima. Vaa­tama peab just kaugemalt ja ennast liigutades, siis hakkab maal elama,” räägib vandeadvokaat innustunult.

Ostis maale hulgi

Edasi liigume trepist üles ning “Ülesse” on ka aatriumi viimase maali nimi, mille autoriks Rein Kelpman.

“Kunsti väärtus ju ajaga aina kasvab.”

 

“Kelpmani maalidega on mul pikk suhe. 1998. aasta lõpus asutasin omanimelise advokaadibüroo, mille ruumide arhitektuurilise ja sisekujundusliku lahenduse juures olid taas abiks Emil Urbel ja Taso Mähar, kes ruumide valmides kirtsutasid nina, et seinad on liiga tühjad. Vedasid siis mulle büroosse valikuks meie ühise tuttava Rein Kelpmani maale, umbes kuus tükki. Võtsin hulgi ja valisin koguni neli! Kujutan ette kunstniku ja sõpradest vahendajate pidu,” muigab Maria. Ta lisab, et Kelpmani maalid on ta ümber kolides alati kaasa võtnud: “Maria Mägi Advokaadibürool on nüüd kolmandad ruumid – 22 tegutsemisaasta jooksul oleme kolimisega palju asju ja mööblit välja vahetatud, vahetunud on töötajaidki, aga maalid on jäänud. Vaatan neid taas ja taas ning nad teevad mulle rõõmu. Kunst ongi siin elus üks püsivamaid tugipunkte, olgu siis maalid, graafika, arhitektuur, skulptuurid või ka muud kaunid kunstid.”

 

HULGIOST Maria ostis oma advokaadibüroo esimestesse ruumidesse neli Rein Kelpmani maali ja need on temaga rännanud kaasa kõikjale, kuhu büroo on kolinud. Ju oli nii autoril kui vahendajal pidu, meenutab Maria muigega oma 1998. aastal tehtud kunstiostu. FOTO: ERAKGOU

 

Marial on hea meel, et neil on kodus seinal ka ühe tema sugulase, Pallase kooli vilistlase, graafik Salome Trei puulõige, mis kujutab vaikelu kahe naisaktiga. Salome Trei lõpetas Pallase kunstikooli 1939. aastal Tartus. Seesama gravüür oli väljas ka KUMUs korraldatud naiskunstnike näitusel. Salome põgenes 1944. aastal Rootsi, kus suri aastal 1995.

“Ajalises mõõtmes oleksime võinud kohtuda, aga ma ei teadnud, et ta siis veel elus oli, kui meie juba reisima pääsesime. See väike graafiline leht on mulle muidugi eriti südamelähedane,” vaatab Maria seinal rippuvat gravüüri.

Salome Trei pildile on naabriks Vive Tolli “Ebamõrsja” ja Sirje Eelma sügavtrükk nimega “Plaan”. Seina ilmestavad ka mõned Aafrikast toodud kunstkäsitöö näited.

“Minu ja Indreku Aafrika lummus on paljudele meie lähedastele ja sõpradele teada. Igalt reisilt oleme toonud kaasa ka killukese kohalikku kunsti. On ju imeline see naisfiguur, mis tehtud liblikatiibadest?” ütleb Maria, osutades pildile Uganda naisest.

 

LIBLIKATIIBADEST Aafrika naine. FOTO: KARLI SAUL

 

Kogub kukekujukesi kogu ilmast

Lisaks maalikunstile on Rohtmetsade kodus Kakumäel ka skulptuure Eestist kuni Aafrika, Ameerika ja Aasiani välja. Kodumaistest skulptoritest on seal Tauno Kangro suur sipelgas. “See on Taunol hästi õnnestunud. Kodus on seda hea oma meeleolu järgi paigutada kas lillepoti juurde piiluma või hoopiski kapi peale ronima,” kiidab Maria.

Samuti teeb Mariale rõõmu, et Seaküla Simsoni loomingus jätkub fantaasiamängu ja huumoriga segatud mitmetähenduslikkust – kukeharjaga haug kannab näiteks nime “Merikukk”. Maria selgitab: “Kohe kui ma seda omapärast kukke nägin, soovisin seda endale. Kuna mu neiupõlvenimi oli Kukk, siis kogun laiast maailmast kukekujukesi. Need seisavad uhkes reas minu Pähkla külas asuvas Saaremaa kodus.”

 

“MERIKUKK” on nimeks kukeharjaga haugi kujul, mille autoriks skulptor Seaküla Simson. Kuna Maria neiupõlvenimi oli Kukk, on ta kogunud kõikvõimalikke kukekujukesi nii Eestist kui laiast ilmast. FOTO: KARLI SAUL

 

“SAAREMAA RAHVAVAENLANE” on Seaküla Simsoni loodud tiibadega sea skulptuuri nimeks, sest metssead ja lagled hävitavad põllupidajate saaki ning saarlased on mõlema liigiga püsti hädas. FOTO: KARLI SAUL

 

Järgmiseks võtab Maria kätte pronksi valatud tiibadega seakuju ja ütleb, et see on Seaküla Simsoni “Saaremaa rahvavaenlane”, sest metssead ja lagled hävitavad saare põllu­pidajate saaki ning saarlased on nii laglede kui metssigadega püsti hädas. “Kuigi ühel näitusel andis skulptor sellele nimeks “Ellujääja”, põhjendusega, et sigade katku ajal nottisid jahimehed hulgi metssigu. Luigetiivad pidid olema seale vajalikud selleks, et jahimehed peaksid teda luigeks ja jätaksid ta ellu. Eluline kuju igal juhul.”

Kui Marial ja Indrekul on vaja teha kiire ja eriline kingivalik, siis põikavad nad sisse klaasikunstnik Rait Präätsa ateljeesse, kus nende sõnul on lausa fantastiline valik. Kakumäel seisab kamina kõrval klaasriiulil roheline taies, mil nimeks “Uudishimu” ja mida saab vaadelda mõlemalt poolt – uudishimulikud näod jäävad vaatajat ühtviisi piidlema. “See on tõeliselt mitmekihiline teos, sest klaasskulptuur on ju valminud seitsme klaasplaadi ühendamise tulemusel!” jagab Maria oma vaimustust.

Viskiklubist pärit kunstisidemed

Majas on palju viiteid ka sellele, et siin elab üks loodusega tegelev ning loodusest ja teadusest kirjutav mitmekülgne literaat. Indrek on mitme raamatu, arvukate artiklite ja tõlgete autor ning usin pildistaja, et oma teoseid illustreerida. Ta on varasemalt olnud ka kirjastaja ja ajakirja Horisont peatoimetaja.

 

KORKPUUST TROOPIKAKÜBAR “Et oleme koos Mariaga päris palju Aafrikas rännanud, kaheksa reisi kohta oleme kokku olnud Aafrikas ligemale ühe aasta oma elust, siis tõi Tiit Pääsuke selle kübara mulle lihtsalt kingiks,” jutustab Indrek. FOTO: KARLI SAUL

 

Raamatutest pungil kabinetis hakkavad kohe silma looduspildid ja vana korgist sisuga safarikübar. Kübara kohta ütleb Indrek, et Tiit Pääsuke oli selle oma keldrist leidnud ja neile kinkinud ning et sellised pole tänapäeval enam nii-öelda moes, pigem on sümboolse tähendusega: “Aasta­kümnete eest kandsid Euroopa ja Ameerika päritolu Aafrika-rändurid neid aga hoolega. Meie oleme oma arvukad retked Aafrikasse teinud korgist kübarata. Kui kõik reisid kokku arvestada, oleme Aafrikas viibinud terve aasta.”

Söögitoa seinal on Tiit Pääsukese kaasa Vaike Pääsukese uhked kalajoonistused, mis tehtud äärmise detailsusega, viimsegi soomuse võib üles lugeda. “Tiit on kirglik kalamees ja ma arvan, et küllap aitas nii mõnigi konsultatsioon oma abikaasaga filigraansel joonistajal Vaikel nii hästi neid kalu kujutada,” täheldab Indrek.

Vaike Pääsukese “Siig” kaunistab Vilsandi suvekodu, Maria pere omanduses oleva kultuurimälestise, tuletorni kompleksi kuuluva tsaariaegse saunamaja seina.

 

Vilsandi päästejaam ehitati tuletorni alla 1874. aastal, sest Vilsandi lähedal madalikel juhtus palju laevaõnnetusi. Maria pere on jaama paadikuuri lasknud restaureerida ja nüüd on see nende suvekodu, aga vahel hoopis kontserdipaik. “Paadikuuris on üks maailma romantilisemaid magamiskohti,” kiidab Maria. Kuuri uksi ehivad Tiit Pääsukese maalitud ankrud. FOTO: ERAKOGU

 

LOOMEPROTSESS Tiit Pääsuke maalimas Vilsandi Päästejaama paadikuuri väravatele ankruid vastavalt tsaariaegsele kavandile. Aasta oli siis 2012. FOTO: ERAKOGU

 

Vilsandil võib leida ka Tiit Pääsukese pintslijälgi – sealse ajaloolise päästejaama paadikuuri suurtel väravatel. See muinsuskaitse all olev hoolikalt restaureeritud pisike hoone tuletorni kõrval on nüüd samuti Maria pere suvekodu. Tiit maalis selle merepoolsetele ustele mastaapsed sinised ankrud. Tiit ise leiab, et kui juba Konrad Mägi rohkem kui saja aasta eest just sealsamas paadikuuri ümbruses maalis, siis võib tema esialgu teha algust ankrute kujutamisega. Kui võrrelda 1910. aastal tehtud fotoga, siis ehtisid selle paadikuuri uksi üsna sarnased ankrud nagu nüüd Pääsukese maalitud.

“Kunst ongi siin elus üks püsivamaid tugipunkte.”

 

Maria tutvused mitmete kunstnikega, teiste seas Tiit Pääsukese ja Lemming Nageliga, on välja kasvanud 1989. aastal asutatud Eesti esimesest viskiklubist. Nii Indrek kui Lemming Nagel olid ühed klubi asutajaliikmetest. Aastate jooksul on klubiga liitunud hulk tuntud loomeinimesi, aga ka teadlasi, poliitikuid ja äritegelasi. “Olgu siinkohal öeldud, et mina ei võta viskit suu sissegi, mu meelest on see kibe ja vastik märjuke,” torkab Maria vahele.

 

“UUDISHIMU” Klaasikunstnik Rait Präätsa taies, mida Maria käes hoiab, on vaadeldav mõlemalt poolt. Maria kannab Aldo Järvsoo loodud kleidi revääril oma lemmikehtekunstniku Kadri Mälgu tehtud prossi, mille valmistamiseks on kasutatud ühe lõunamaise puu, araukaaria iidset kivistunud puitu. Maria on uhke, et saab rinnas kanda tükikest 150 miljonit aastat tagasi kasvanud puust. FOTO: KARLI SAUL

 

Kui oleme ringi peale teinud taiestele, mida Maria ja Indreku eramu esimesel korrusel välja pandud, sõnab Maria, et kahtlemata on kunst ka hea investeering, kui sellele nõndaviisi läheneda: “Eks ta tõsi on, et kunsti väärtus ju ajaga aina kasvab. Mina samas ei vaata, et investeering peaks tingimata materiaalne olema. Minu jaoks on kunst meeleolu looja. Eriti oluline on luua endale hea ja helge meeleolu oma kodus. Kunstilooming pakub kaitset just siis, kui ühiskonnas trügib kurjust ja rabedust uksest ja aknast sisse. Kunst pakub rõõmu kogu aeg.”

 

LAStELASTE joonistuste jaoks on Marial oma nurk. Praegu on näitusel Johann Markus Mägi (5) joonistus „Laava valgub looduse peale ja looduse vägi kaitseb kassi“. Maria peab vajalikuks tunnustada ja innustada lapsi kas või kriipsujukusid joonistama: “Nii te…”. FOTO: KARLI SAUL

 

AAFRIKA JA GRAAFIKA Köögiseinal on kahe kodumaise graafilise töö, Vive Tolli „Ebamõrsja” ja Sirje Eelma sügavtrüki „Plaan” vahele paigutatud Ugandast pärit kunst, millest üks pilt on tehtud eksootiliste liblikate tiibadest. FOTO: KARLI SAUL

 

PALLASE KOOLI vilistlase, graafik Salome Trei puulõige, mis kujutab vaikelu kahe naisaktiga. See taies on Mariale eriti südamelähedane, sest Salome Trei oli tema sugulane. FOTO: KARLI SAUL

 

HIIDSIPELGAS on skulptor Tauno Kangro kingitus Mariale. FOTO: KARLI SAUL

detsember 20, 2021/by developer
https://www.mmab.ee/wp-content/uploads/2021/12/vandeadvokaat-maria-magi-rohtmets-kunstikogu.jpeg 710 1200 developer https://www.mmab.ee/wp-content/themes/mmab/images/layout/logo.png developer2021-12-20 11:17:332021-12-20 11:24:29Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets koduseinu ehivad tippkunstnike taiesed: mitmed neist rändavad näitustel
  • Eeva Mägi uusim lühifilm kannab nime «3. oktavi F». Foto: Madis Veltman/PostimeesINTERVJUU ⟩ Advokaadist filmitegija Eeva Mägi: kohtuvaidlustes tehakse lapsest kättemaksuvahendaprill 18, 2023 - 10:51 e.l.
  • Kuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga varaKuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga vara.aprill 5, 2023 - 3:15 p.l.
  • Kongressi eesmärk on julgustada Eesti naisi seisma oma õiguste ja otsuste eest, sest vabadus on elu suurim väärtus. Järjest rohkem leiab arutlust naiste toimetulek mitmete ühiskonna probleemide peamiste vastutajatena, mis piirab naiste heaolu nii majanduslikku, emotsioonalset kui ka vaimset vabadust. Läbi aastate on kongress keskendunud erinevatele kitsaskohtadele ühiskonnas, otsitud lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning naiste oskaalu suurendamiseks otsustustasnaditel, nii poliitikas, avalikus sektoris kui ka majanduses. Esimene Eestima naiste kongress peeti 27. mail 1917. a. Tartus.Eesti Naisliit ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni naiste IX kongress „Naised eesliinil“veebruar 22, 2023 - 3:27 p.l.
  • Naised advokaadibüroode tipus: Maria Mägi-RohtmetsNaised advokaadibüroode tipus: Maria Mägi-Rohtmetsmärts 14, 2022 - 4:12 p.l.
  • On olnud suur rõõm elada meie rahulikus ja heas Eestis!On olnud suur rõõm elada meie rahulikus ja heas Eestis!märts 2, 2022 - 1:50 p.l.
  • Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets koduseinu ehivad tippkunstnike taiesed: mitmed neist rändavad näitusteldetsember 20, 2021 - 11:17 e.l.
  • Kui kenasti ja süütult elavad täna vigurivändad, kes hävitasid sadade Eesti investorite sääste?detsember 3, 2021 - 2:27 p.l.
  • Tööandja vastutab töökiusu eest ka siis, kui alluv kiusab kolleegidetsember 3, 2021 - 1:45 p.l.
  • Esmaspäeval, 22. novembril võttis Riigikogu vastu riikliku perelepitusteenuse seadusedetsember 3, 2021 - 12:56 p.l.
  • Maria Mägi-Rohtmets – tippadvokaat, kes tahtis saada näitlejaksdetsember 1, 2020 - 10:58 e.l.

KONTAKTID

Maria Mägi Advokaadibüroo | Telefon: +372 66 40 600 | E-post: mmab@mmab.ee
Tatari 25, 10116 Tallinn, Eesti
Reg: 11455318 | VAT: EE101200534

Büroo | Andmekaitsetingimused | Kontaktid

© 2025 Kõik õigused kaitstud

caotica.ee veebilehe arendus, veebiarendus, kodulehe disain valmistamine, interneti online turundus caotica.ee veebilehe arendus, veebiarendus, kodulehe daisn ja valmistamine, internetiturundus, online turundus

Scroll to top

Veebileht kasutab küpsiseid. Edasise kasutamisega või nupul „nõustun“ vajutamisega, annate oma nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Võite küpsiste kasutamise keelata oma veebilehitseja sätetes ja kustutades meie küpsised.

NõustunLoe lähemalt

Cookie and Privacy Settings



How we use cookies

We may request cookies to be set on your device. We use cookies to let us know when you visit our websites, how you interact with us, to enrich your user experience, and to customize your relationship with our website.

Click on the different category headings to find out more. You can also change some of your preferences. Note that blocking some types of cookies may impact your experience on our websites and the services we are able to offer.

Essential Website Cookies

These cookies are strictly necessary to provide you with services available through our website and to use some of its features.

Because these cookies are strictly necessary to deliver the website, refuseing them will have impact how our site functions. You always can block or delete cookies by changing your browser settings and force blocking all cookies on this website. But this will always prompt you to accept/refuse cookies when revisiting our site.

We fully respect if you want to refuse cookies but to avoid asking you again and again kindly allow us to store a cookie for that. You are free to opt out any time or opt in for other cookies to get a better experience. If you refuse cookies we will remove all set cookies in our domain.

We provide you with a list of stored cookies on your computer in our domain so you can check what we stored. Due to security reasons we are not able to show or modify cookies from other domains. You can check these in your browser security settings.

Google Analytics Cookies

These cookies collect information that is used either in aggregate form to help us understand how our website is being used or how effective our marketing campaigns are, or to help us customize our website and application for you in order to enhance your experience.

If you do not want that we track your visit to our site you can disable tracking in your browser here:

Other external services

We also use different external services like Google Webfonts, Google Maps, and external Video providers. Since these providers may collect personal data like your IP address we allow you to block them here. Please be aware that this might heavily reduce the functionality and appearance of our site. Changes will take effect once you reload the page.

Google Webfont Settings:

Google Map Settings:

Google reCaptcha Settings:

Vimeo and Youtube video embeds:

Other cookies

The following cookies are also needed - You can choose if you want to allow them:

Privacy Policy

You can read about our cookies and privacy settings in detail on our Privacy Policy Page.

Andmekaitsetingimused
NõustunSulge