• Eesti Eesti Eesti et
  • English English English en
  • Русский Русский Russian ru
Telefon: +372 66 40 600 | E-post: mmab@mmab.ee       EST   ENG   RUS
Maria Mägi Advokaadibüroo
  • Valdkonnad
  • Inimesed
  • Büroo
  • Uudised
  • Karjäär
  • Kontakt
  • Menu
Kuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga vara
Uudised

Kuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga vara.

Kuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga vara

PÄRAST LAHKUMINEKUT SURMANI SEOTUD: 20 aastat koos elanud paar sõlmis notari juures pärimislepingu. Ent siis läksid nad lahku ja mees ei soovinud naist enam oma pärijaks. Algas pikk kohtulahing.

 

See lugu on endisest riigikoguliikmest ja Eesti vallavanemast, kes hakkas liiga vara mõtlema surmale.

Ekspress hakkas juhtumil silma peal hoidma kaks aastat tagasi, sest mitte kunagi varem pole keegi tahtnud kohtus tühistada pärimislepingut. Vallavanem oli esimene. Ta lubas, et räägib juhtunust siis, kui kohtuasi on lõppenud.

Nüüd on otsus käes. Avalikud kohtuotsused näitavad, et miski ei hoia inimesi pärast kooselu lõppemist nii kindlalt koos kui pärimisleping.

Käsi peseb kätt

Lugupeetud vallavanem elas naisega koos viimased kakskümmend aastat. Ühiseid lapsi neil polnud. Ehkki silmapaistvalt edukas paar polnud ametlikult abielus, olid nad veendunud, et nende armastus kestab „kuni surm neid lahutab“. Nad elasid majas, mis kuulus mehe emale, samuti üürisid koos korterit.

Kuna kumbki polnud enam esimeses nooruses, kerkis üles küsimus: kui vallavanem peaks surema, kus siis naine elama hakkab? Kas naine peab hakkama veel vanaduses uut elukohta otsima?

Küsimus tundus vallavanemale olulisena: tema ise soovis kindlust, et keegi vanaduspõlves tema eest hoolitseks. Paar konsulteeris notariga – millised võimalused tulevikku kindlustada oleksid nende jaoks kõige paremad? Notar soovitas sõlmida pärimislepingu. See pärimisviis pole Eestis väga levinud. 2019.aastal sõlmiti vaid 33 pärimislepingut ja 7319 testamenti. Mullu sõlmiti 95 pärimislepingut ja 8997 testamenti.

Pärimisleping on mõistlik sõlmida siis, kui mõlemal on kasud sees. Nagu selles loos: vallavanem valib ainupärijaks naise, kellelt ootab elu lõpuni enda eest hoolitsemist. Vastutasuks saab naine õiguse osale pärandaja varast, mis annab talle kindlustunde mehe surma korral.

Notarisse

Vallavanem ja tema elukaaslane sõlmisidki 31. jaanuaril 2019. aastal notari juures pärimislepingu. Kuna neid sõlmitakse harva, on notaril pärimislepingu sõlmimisel väga oluline roll: ta peab osapooltele põhjalikult selgeks tegema, mis vahe on testamendil ja pärimislepingul.

Kui testament on ühepoolne ja seda saab testaator iga kell muuta, siis pärimislepingut üksi muuta ei saa. Seda saab lõpetada või muuta üksnes notari juures ja kohal peavad olema mõlemad, nii pärandaja kui pärija. Notari kohustus on selgitada, mis tingimustel saab lepingut lõpetada.

Pärimislepinguga sai vallavanema peamiseks pärijaks elukaaslane. Lepingu järgi pärib naine tema surma korral suure osa varast, välja arvatud mõned annakud. Naisel on kohustus meest haiguse korral hooldada.

Kui testament on ühepoolne ja seda saab testaator iga kell muuta, siis pärimislepingut üksi muuta ei saa.

 

Elu jätkus nagu seni. 2019. aasta kevadel uuendas naine koduaeda, istutas sinna uusi taimi. Nüüd oli tal lõpuks kindlus, et tal on kodu ja ta teeb seda kõike endale.

Aasta lõpus nõudis vallavanem aga äkki vastuteeneks, et naine annaks talle 50 protsenti osalusest ettevõttest, mis naisel oli kahasse vallavanema pojaga. See naisele ei sobinud.

Paari suhted pöörasid kehvaks, nad otsustasid lahku minna.

Vallavanem ei näinud nüüd ühtki põhjust, miks peaks endine elukaaslane olema tema pärija, ja soovis pärimislepingu tühistada.

Naine oli nõus, et pole mõistlik olla mehega seotud, ja oli valmis pärimislepingu tühistama. Samuti oli ta nüüd nõus andma pool oma osalusest ettevõttes – nagu vallavanem soovis. Vastu soovis ta mehelt 20 000 eurot, et saaks osta endale uue eluaseme. Mees oli päri, samuti lubas ta katta naise autokulud ja aidata teda uue elukoha sisustamisega.

2019. aasta detsembris pöörduski naine notari juurde ja palus ette valmistada pärimislepingu lõpetamise ja osaühingu kinkelepingu. Samuti soovis naine mehelt kirjalikku kinnitust mehe poolt lubatule. Ent vallavanem keeldus alla kirjutamast. Ta nõudis vaid pärimislepingu tühistamist. Sellega kadus naise huvi pärimislepingust taganeda.

Naine kolis 2019. aasta lõpus, enne vana-aasta õhtut, oma kauaaegsest kodust välja. Esialgu üürikorterisse, mida nad olid mehega koos üürinud. Varsti teatas vallavanem, et ei luba naisel seal elada, ähvardas, et lõpetab üürilepingu omanikuga ära. Samuti võttis vallavanem naiselt auto, mida ekskaasa oli kasutanud.

Naine üüris endale korteri.

Lähme siis kohtusse

2020. aasta jaanuaris nõudis vallavanem naise notari juurde ilmumist, et pärimisleping lõpetada. Naine oli taas valmis selleks nõusoleku andma, kui mees kinnitab allkirjaga oma lubadused. Sellega vallavanem aga jälle nõus polnud. Ja nii polnud naine nõus ka notarisse minema.

Vallavanem pöördus kohtusse, et saada naiselt nõusolek tühistada pärimisleping. Ta võttis endale advokaadiks Küllike Nammi ja Rait Sarjase.

 

SEEKORD EI VÕITNUD: Vallavanem pöördus kohtusse, et saada naiselt nõusolek tühistada pärimisleping. Ta võttis endale üheks advokaadiks Küllike Nammi.

SEEKORD EI VÕITNUD: Vallavanem pöördus kohtusse, et saada naiselt nõusolek tühistada pärimisleping. Ta võttis endale üheks advokaadiks Küllike Nammi. FOTO: VALLO KRUUSER | DELFI MEEDIA

 

Vallavanem selgitas hagis kohtule, et ei soovi naist oma pärijaks, sest nad pole ju enam elukaaslased. Seega pole tema eksnaisel mingit õigust kasutada tema emale kuulunud maja. Mehe meelest peaks saama pärimislepingut iga kell muuta, kui kooselu on lõppenud. Sõlmis ju vallavanem elukaaslasega pärimislepingu ainult seetõttu, et uskus neid kokku jäävat surmani.

Vallavanem märkis hagis, et ehkki pärimislepingu järgi pidi naine ta eest hoolitsema, siis paraku ei tundnud naine kordagi tema vastu huvi 2020. aasta veebruaris ja aprillis, kui ta pärast haiglasolekut oli kaks nädalat kodusel ravil – naine ei tulnud teda vaatamagi.

Vallavanem polnud nõus, et naine võib pärimislepingu tõttu vaidlustada neid tehinguid, mis ta eluajal teeb, ja leidis, et see piirab tema õigusi.

Samuti väitis vallavanem kohtule, et tegelikult naine survestas teda pärimislepingut tegema. Ja kuna naine jättis ta peagi maha, oletas ta, et selline plaan oli naisel varakult välja mõeldud. Paraku ei tulnud neil pähe panna pärimislepingusse tingimused, et lepingust saaks ühepoolselt taganeda.

„Pärimisleping ei saa olla sui generis institut, mis seisab seadusest kõrgemal ja mida pärast sõlmimist ei ole võimalik asjaolude muutumisel lõpetada,“ seisis hagis.

Naine võttis end esindama perekonnaõigusega tegeleva tuntud vandeadvokaadi Hendrik Mühlsi ja vaidles kõigele vastu. Hoopis mees visanud ta kodust välja. Ja kuna mees polnud tema ees varalisi lubadusi täitnud, ei pea ka tema vastu tulema. Ta ei leidnud, et sellisel hagil oleks kohtus üldse mingit perspektiivi.

 

PÄRIMISLEPINGUT EI SAA LIHTSALT TÜHISTADA: Vandeadvokaat Hendrik Mühls saavutas riigikohtus olulise võidu, mis on paljudele paaridele edaspidi hoiatuseks.

PÄRIMISLEPINGUT EI SAA LIHTSALT TÜHISTADA: Vandeadvokaat Hendrik Mühls saavutas riigikohtus olulise võidu, mis on paljudele paaridele edaspidi hoiatuseks. FOTO: ERAKOGU

 

Maakohus leidiski, et paraku lubab pärimisseadus ühepoolselt taganeda vaid kindlatel põhjustel – eksimus, pettus, ähvardus, vägivald –, kuid midagi sellist ei saa naisele ette heita. Samuti pole siinsel juhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis lubaks pärimislepingu tühistada. „Mitteabielulise kooselu lõppemine iseenesest ei ole erandlik asjaolu,“ leidis maakohus.

Samuti rõhutas kohus, et vallavanem võib oma varaga tehinguid teha küll, kuid eksnaisel kui pärijal on õigus aasta jooksul pärast vallavanema surma vaidlustada kõik tehingud, mida vallavanem oma eluajal oli teadlikult pärija huvide kahjustamiseks teinud.

Näiteks kui mees on jätnud pärimislepinguga maja naisele, kuid müüb selle hiljem kümne euroga oma sugulasele, siis naine saab ühe aasta jooksul pärast mehe surma pöörduda mehe sugulase vastu kohtusse, et maja müük tagasi pöörata.

Vale jutt!

Vallavanem polnud nõus, et kooselu lõpp pole piisav põhjus pärimislepingut tühistada, ja kaebas edasi ringkonnakohtusse.

„Pärast kooselu lõppu kellegi pärijaks nimetamine on äärmiselt erandlik,“ leidis ta. „Ja see oleks erandlik, kui keegi sooviks olla pärimislepingu kaudu seotud inimesega, kellega on kooselu lõppenud.“

Samuti jättis kohus vallavanema väitel tähelepanuta asjaolu, et juhul kui vallavanem tahaks oma vara jätta lastele tasuta, siis pärimislepingu tõttu peab ta need neile võõrandama ehk müüma.

Ringkonnakohus aga nõustus maakohtuga: kooselu lõpp pole siiski erandlik põhjus pärimislepingut lõpetada. Ta jättis maakohtu otsuse muutmata. Samuti selgitati vallavanemale, et ta võib oma vara eluajal käsutada küll, kuid ta ei tohi sellega teha kahju oma pärijale ehk endisele elukaaslasele.

Vallavanem kaebas edasi riigikohtusse. Kooselu lõppemine on tema meelest igati erandlik asjaolu. Samuti ei saa juriidilise hariduseta inimeselt eeldada, et ta suudaks pärimislepingut kõikide detailideni mõista ja seda sõlmides ette näha, milliseid omandiõiguse piiranguid võib mõni teadmatusest lepingusse lisatud või lisamata jäänud punkt sisaldada.

 

Lepingusse tulnuks kirjutada, et see kehtib kooselu lõppemiseni. Seda peaks notarid riigikohtunike arvates rohkem selgitama.

 

Riigikohus võttis kassatsiooni arutlusele, sest kunagi varem pole Eesti kohtutes arutatud pärimislepingu tühistamist. Asja vaagides leidis riigikohuski, et vallavanema pärimislepingut pole alust tühistada, sest üksnes kooselu lõppemine ei õigusta pärimislepingu tühistamise nõusoleku asendamist kohtuotsusega.

Kohus leidis, et pärimislepingu tühistamiseks peavad esinema sellised asjaolud nagu kõikide muude tehingute tühistamisel – pettus, ähvardus, vägivald vms erandlikud asjaolud, mis kallutasid isikut tema tahte vastaselt lepingut sõlmima. Midagi sellist ei saa aga naisele ette heita.

Riigikohus rõhutas, et juba pärimislepingu sõlmimisel tasuks ette mõelda, mis tingimustel saaks üks pool lepingust taganeda. Näiteks oleks saanud lepingusse kirjutada, et leping kehtib osapoolte kooselu lõppemiseni. Riigikohtunikud panid notaritele südamele, et nad selgitaksid inimestele rohkem pärimislepinguga seonduvat.

Oluline kohtuotsus

Vandeadvokaat Hendrik Mühls ütleb, et tegu oli õiguslikult põneva ja unikaalse juhtumiga, sest seni ei olnud ühtegi lahendit seoses pärimislepingu tühistamisega. „See kaasus on teed rajav ja kohtupraktikat ühtlustav.“

Erandlikuks teebki kohtuasja küsimus, kas endiste pikaaegsete elukaaslaste kooselu lõppemine saab olla erandpõhjuseks pärimislepingu tühistamisel. Nagu selgus – ei saa.

Milleks üldse pärimislepingut sõlmida?

Mühls ütleb, et seda tasub sõlmida siis, kui pärandi saaja peab pärandi saamiseks pärandaja heaks midagi tegema. „Reeglina on selleks kohustus pärandaja eest tema eluajal hoolt kanda, pärandaja kodu remontida vms. Vastutasuks saab pärija pärandaja surma korral pärimislepingus ette nähtud vara või mõne muu hüve endale.“

Kui enne tehingut peab notar välja selgitama tehinguga seotud olulised asjaolud – kas pärandaja ikka päriselt soovib pärimislepingut sõlmida ja on seda tehes täie teovõime juures –, siis nüüd peavad notarid riigikohtu lahendi järgi selgitama pärimislepingut sõlmima tulnutele võimalusi, mida kõike saab pärimislepingus kokku leppida. Muu hulgas seda, mis juhtub siis, kui kooselu peaks pärandaja ja pärija vahel lõppema.

Kuidas vallavanem jäi rahule sellega, et on nüüd oma endise elukaaslasega tugevamalt seotud kui kooselu ajal?

„Elu läheb edasi! Ma ei ole pettunud,“ sõnab vallavanem Ekspressile muretult, soovides kõigile kena päeva ja mitte liialt asjade pärast muretseda!

—

Artikkel avaldus Eesti Ekspressis 05.04.2023: https://ekspress.delfi.ee/number/120001256/artikkel/120165124/kuidas-mitte-korraldada-parimisasju-opetlik-naide-vallavanemast-kes-motles-surmale-liiga-vara

aprill 5, 2023/by developer
https://www.mmab.ee/wp-content/uploads/2023/04/kuidas-mitte-korraldada-parimisasju-opetlik-naide-vallavanemast-kes-motles-surmale-liiga-vara.jpeg 800 1200 developer https://www.mmab.ee/wp-content/themes/mmab/images/layout/logo.png developer2023-04-05 15:15:062023-04-05 15:21:14Kuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga vara.
  • Eeva Mägi uusim lühifilm kannab nime «3. oktavi F». Foto: Madis Veltman/PostimeesINTERVJUU ⟩ Advokaadist filmitegija Eeva Mägi: kohtuvaidlustes tehakse lapsest kättemaksuvahendaprill 18, 2023 - 10:51 e.l.
  • Kuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga varaKuidas mitte korraldada pärimisasju. Õpetlik näide vallavanemast, kes mõtles surmale liiga vara.aprill 5, 2023 - 3:15 p.l.
  • Kongressi eesmärk on julgustada Eesti naisi seisma oma õiguste ja otsuste eest, sest vabadus on elu suurim väärtus. Järjest rohkem leiab arutlust naiste toimetulek mitmete ühiskonna probleemide peamiste vastutajatena, mis piirab naiste heaolu nii majanduslikku, emotsioonalset kui ka vaimset vabadust. Läbi aastate on kongress keskendunud erinevatele kitsaskohtadele ühiskonnas, otsitud lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning naiste oskaalu suurendamiseks otsustustasnaditel, nii poliitikas, avalikus sektoris kui ka majanduses. Esimene Eestima naiste kongress peeti 27. mail 1917. a. Tartus.Eesti Naisliit ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni naiste IX kongress „Naised eesliinil“veebruar 22, 2023 - 3:27 p.l.
  • Naised advokaadibüroode tipus: Maria Mägi-RohtmetsNaised advokaadibüroode tipus: Maria Mägi-Rohtmetsmärts 14, 2022 - 4:12 p.l.
  • On olnud suur rõõm elada meie rahulikus ja heas Eestis!On olnud suur rõõm elada meie rahulikus ja heas Eestis!märts 2, 2022 - 1:50 p.l.
  • Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets koduseinu ehivad tippkunstnike taiesed: mitmed neist rändavad näitusteldetsember 20, 2021 - 11:17 e.l.
  • Kui kenasti ja süütult elavad täna vigurivändad, kes hävitasid sadade Eesti investorite sääste?detsember 3, 2021 - 2:27 p.l.
  • Tööandja vastutab töökiusu eest ka siis, kui alluv kiusab kolleegidetsember 3, 2021 - 1:45 p.l.
  • Esmaspäeval, 22. novembril võttis Riigikogu vastu riikliku perelepitusteenuse seadusedetsember 3, 2021 - 12:56 p.l.
  • Maria Mägi-Rohtmets – tippadvokaat, kes tahtis saada näitlejaksdetsember 1, 2020 - 10:58 e.l.

KONTAKTID

Maria Mägi Advokaadibüroo | Telefon: +372 66 40 600 | E-post: mmab@mmab.ee
Tatari 25, 10116 Tallinn, Eesti
Reg: 11455318 | VAT: EE101200534

Büroo | Andmekaitsetingimused | Kontaktid

© 2025 Kõik õigused kaitstud

caotica.ee veebilehe arendus, veebiarendus, kodulehe disain valmistamine, interneti online turundus caotica.ee veebilehe arendus, veebiarendus, kodulehe daisn ja valmistamine, internetiturundus, online turundus

Scroll to top

Veebileht kasutab küpsiseid. Edasise kasutamisega või nupul „nõustun“ vajutamisega, annate oma nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Võite küpsiste kasutamise keelata oma veebilehitseja sätetes ja kustutades meie küpsised.

NõustunLoe lähemalt

Cookie and Privacy Settings



How we use cookies

We may request cookies to be set on your device. We use cookies to let us know when you visit our websites, how you interact with us, to enrich your user experience, and to customize your relationship with our website.

Click on the different category headings to find out more. You can also change some of your preferences. Note that blocking some types of cookies may impact your experience on our websites and the services we are able to offer.

Essential Website Cookies

These cookies are strictly necessary to provide you with services available through our website and to use some of its features.

Because these cookies are strictly necessary to deliver the website, refuseing them will have impact how our site functions. You always can block or delete cookies by changing your browser settings and force blocking all cookies on this website. But this will always prompt you to accept/refuse cookies when revisiting our site.

We fully respect if you want to refuse cookies but to avoid asking you again and again kindly allow us to store a cookie for that. You are free to opt out any time or opt in for other cookies to get a better experience. If you refuse cookies we will remove all set cookies in our domain.

We provide you with a list of stored cookies on your computer in our domain so you can check what we stored. Due to security reasons we are not able to show or modify cookies from other domains. You can check these in your browser security settings.

Google Analytics Cookies

These cookies collect information that is used either in aggregate form to help us understand how our website is being used or how effective our marketing campaigns are, or to help us customize our website and application for you in order to enhance your experience.

If you do not want that we track your visit to our site you can disable tracking in your browser here:

Other external services

We also use different external services like Google Webfonts, Google Maps, and external Video providers. Since these providers may collect personal data like your IP address we allow you to block them here. Please be aware that this might heavily reduce the functionality and appearance of our site. Changes will take effect once you reload the page.

Google Webfont Settings:

Google Map Settings:

Google reCaptcha Settings:

Vimeo and Youtube video embeds:

Other cookies

The following cookies are also needed - You can choose if you want to allow them:

Privacy Policy

You can read about our cookies and privacy settings in detail on our Privacy Policy Page.

Andmekaitsetingimused
NõustunSulge