Koroonaviirusest COVID-19 tulenevalt riigis kehtestatud eriolukord on toonud kaasa märkimisväärseid piiranguid. Suletud on nii haridus- kui meelelahutusasutused, ning kellel vähegi võimalust, töötab kodukontorist. Mõistlik osa ühiskonnast teeb kõik selleks, et minimeerida kontakte ning seeläbi takistada viiruse levikut. Mida teha aga siis, kui lapsel on tulemas suhtluskord teise vanemaga? Kas lapsevanem võib keelduda last teise vanema juurde lubamast, tuginedes eriolukorrale?

Lühike vastus, mis kehtib mõlemale vanemale: hoidke tervist, hoidke suhteid!

Ennekõike on oluline, et laste huvid oleks kaitstud ja seda on need ennekõike, kui lapsevanemad saavad omavahel läbi. Seega tasuks alustuseks pöörduda teise vanema poole ning arutada reaalset olukorda ja võimalusi. Vältida tuleks ultimaatumite esitamist. Ultimaatumid üldiselt ja pikas perspektiivis ei tööta, ja kui veel jõupositsioonilt seda teha vanema poolt, kelle juures laps viibib, siis ei ole see kindlasti mõistlik ei lapse ega teise vanema suhtes.

Näiteks, kui mõlemad vanemad on olnud maksimaalses isolatsioonis ja veendunud, et mingeid haigussümptomeid ei esine ning kokkupuuted teiste inimestega olematud või väga minimaalsed, siis ei ole põhjust tekitada eriolukorda suhtluskorras.

Kui aga ühe või teise kodu elu- ja töökorraldus on selline, et pereliige käib kodust väljas (tööl, poes, omakorda teises kodus), on selge, et tõuseb nakatumise ning nakatamise risk. Sellisel juhul on mõistlik leppida kokku suhtluskorra täitmine teisiti. Ehk on see just kohaks ja võimaluseks, kus laps saabki minna/olla vanema juures, kellel on rohkem võimalusi tagada lapsele võimalikult turvaline ja mugav isolatsioon.

Lapsevanemate kohustus on tagada koostöös nii lapse kui seeläbi teiste pereliikmete, aga ka ühiskonna maksimaalne heaolu ja turvalisus (sealhulgas tervis). Kui selleks on vajalik lükata teise lapsevanema kohtumised lapsega edasi, on see kompromiss nii lapse, pere kui ka üldsuse huvides.

Rõhk on aga lihtsustatud mõttel – mitte midagi ei jää toimumata ega tegemata, vaid see lükkub teisele ajale. Leppige see aeg kokku.

Kindlasti ei tasu eriolukorda kasutada ettekäändena, et teine lapsevanem ei saa üldse lapsega suhelda. Tuleb tagada lapse ja eemaloleva vanemaga vahel regulaarne suhtlus videoülekannet võimaldavate rakenduste kaudu. See annab võimaluse reaalajas nii lapsel kui vanemal olla siiski ühenduses, kasvõi selleks, et lahendada koduseid ülesandeid, üksteisega aega veeta, arutleda maailmas toimuva üle ja tunda, et nad on siiski teineteisele olemas.

Eriolukord on kehtestatud kogu ühiskonna tervise kaitseks ning ükski eriolukord ei ole ettekääne visata teisele vanemale „kaigas kodarasse“.

Hoidke tervist ja hoidke häid suhteid.

Simo Soolo
advokaat
Maria Mägi Advokaadibüroo

Kutsun üles julgelt vabatahtlikult avaldama, kui olete saanud koroonaviiruse, sest nii saab teisi kaitsta.

Seadustes näpuga järge ajades võib jõuda arusaamale, et kuna terviseandmed on eriliigilised andmed, ei tohiks neid niisama küsida ega peaks avaldama. Igasugune isiku terviseandmete info on delikaatne. Ka nohu ja köha on isikuandmed, mida niisama ei tohi koguda ega kolmas isik avaldada.

Praegu on eriolukord ega ole kuigi mõistlik varjata andmeid, mis võivad teised inimesed ohtu seada. Hirm, et mind vallandatakse, kui teatan tööandjale, et mul on koroonaviirus, on põhjendamatu. Kedagi ei tohi töölt vallandada pelgalt sellepärast, et tal on viirus. Samuti ei tasuks tööandjal karta oma töötajalt viiruse kohta küsida, sest muidu ei saa tööandja ohutut töökeskkonda tagada. Küll aga ei ole tööandjal kindlasti kõige mõistlikum saata kogu töötajaskonnale e-kirja: „Teatan kahetsusega, et meie töötajal Maril on koroonaviirus.” Kindlasti saab olukorra lahendada mõistlikumalt.

Tuleks lähtuda tervest mõistusest ja leida omavahel kompromiss, aga ennekõike käituda nii, et ei seaks ohtu teisi.

Seega kutsun üles julgelt vabatahtlikult avaldama, kui olete saanud koroonaviiruse, sest nii saab teisi kaitsta. Seda ise vabatahtlikult tehes ja end isolatsioonis hoides säästate palju rohkem teiste tervist ja aitate kaasa viiruse leviku peatamisele. Ei tasu karta, et avaldades või küsides, kas kellelgi on koroonaviirus, rikute isikuandmekaitset või võite kaotada oma töö. Ka eriolukorras on õigus siiski õiglane ja terve mõistus teretulnud.

Esimene ettevõtmine, millele Autismifond õla alla paneb, on Eestis ainulaadse (esimese!) autismispektri häirega inimestele mõeldud erihoolekandeküla rajamine – valmib see juba 2019. aasta lõpus! Küla projekti algatasid ja seda on tänaseni kandnud pered, kus eriline laps kasvab.

Loe lähemalt:

https://www.facebook.com/autismifond/
https://www.autismifond.ee/

10. juubelit tähistav DocPoint Tallinn andis eile festivali avamisel tänavu esimest korda välja noore dokumentalisti preemia, mille laureaadiks sai režissöör Eeva Mägi.

«Noore dokumentalisti preemia» antakse välja noorele filmiloojale, kes paistab silma isikupärase filmikeelega ning kelles on julgust eksperimenteerida ja luua midagi seniolematut ning ambitsioonikat. Eeva Mägi on kahe lühidokumentaali «Lembri Uudu» ja «Süda Sõrve sääres» režissöör, kes on leidnud oma ja selgelt eristuva filmikeele, mis on ühtlasi emotsionaalsete ja sügavalt läbitunnetatud lugude edasikandjaks.

Loe lähemalt Postimehest.

Uus alanud aastaga liitus Maria Mägi Advokaadibüroo sooja ning tööka kollektiiviga advokaat Simo Soolo.

Simo on enam kui 13 aasta jooksul kogemusi omandanud töötades varasemalt nii krediidiasutustes, notari- ja advokaadibüroodes. On keskendunud peamiselt võlaõigusele, kuid valmis hea nõuga aitama ka teistes küsimustes. Simol on laialdased kogemused erinevate valdkondade kohtulikes vaidlustes.

Simo Soolo

Endine minister ja parlamendisaadik Liisa Oviir liitub Maria Mägi Advokaadibürooga.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht ja endine ettevõtlusminister Liisa Oviir, kes oktoobris teatas aktiivsest poliitikast lahkumisest, asub tööle Maria Mägi Advokaadibüroos.

Liisa Oviir asub Maria Mägi Advokaadibüroos tööle nõunikuna, nõustades eelkõige rahvusvaheliste kaubanduslepingute läbirääkimiste ja sõlmimise küsimustes ja ühingu juhtimises.

“Liisa suur kogemuste pagas ja väliskaubanduse korraldamise tundmine kulub meile hädasti ära. Turul toimuv on tihedalt seotud konkurentsi ja hangetega, seega saab tema nõustatav valdkond olema laiem,” ütleb Maria Mägi Advokaadibüroo juhtivpartner vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kinnitades  Liisa Oviiri tööle asumist.  Mägi-Rohtmets loodab, et koostöö  saab olema laiahaardeline ning ambitsioonikas.

Liisa Oviir on  riigikogu liikmena kaasa rääkinud ka laste ja perede õiguste teemadel ning peab oluliseks sellesse temaatikasse veelgi tõsisemalt  süveneda.  “Perekonnaõiguses, eelkõige lastega seotud küsimustes, on õigusabi eluliselt vajalik. Tunnen juba mõnda aega, et selle kaudu saaksin midagi ühiskonnale tagasi anda selle eest, et minul on läinud hästi,” põhjendab Oviir oma valikuid.

Liisa Oviir lõpetas 2000. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse alal, on töötanud AS Tallink Grupis juristina (1998-2008), Eesti Energia juhtiva juristina (2008-2015) ja ettevõtlusministrina (2015-2016). Liisa Oviir oli riigikogu XIII koosseisu liige, kuuludes parlamendi õigus- ja väliskomisjoni ning Euroopa Liidu asjade komisjoni.

Kohtuvaidlus Tallinna linnaga Admiraliteedi basseini kavandatava silla üle

Vandeadvokaat Hendrik Mühls oli esmaspäeval, 05.11. kutsutud ERR-i uudistesaatesse selgitama Admiraliteedi basseini äärde kavandatava Vanasadama jalakäijate sillaga seonduvat kohtuvaidlust, milles büroo vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ning Hendrik Mühls esindavad kavandatava silla vahetusse naabrusesse jääva maatüki omanikku Lootsi Holding OÜ-d.

OÜ Lootsi Holding on pöördunud oktoobris 2018 kohtusse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt augusti alguses silla ehitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse vaidlustamiseks tuginedes eelkõige motiividele, et ühelt poolt linn ei ole kaasanud kaebajat kui tulevase silla naabrit  ühtegi haldusmenetlusse, kuid teisalt on linn jätnud läbiviimata ka silla rajamiseks nõutava detailplaneeringu menetluse. Kaebaja hinnangul ei saa silda rajada tuginedes Vanasadama Masterplan 2030 ideekavandile, kuivõrd see ei asenda kohustuslikku ja seaduses ettenähtud planeeringumenetlust.

Tallinna linn kui AS-i Tallinna Sadam sülekoer

OÜ Lootsi Holding juhatuse liige Rein Tõntson on ise kommenteerinud OÜ Lootsi Holding huvidega arvestamata jätmist alljärgnevalt:  “Esimest korda räägiti minuga 20. detsembril, helistati sadama ehitusosakonnast, et homme on suur nõupidamine, vaja sinuga enne kokku saada – hakkame ehitama, esimene etapp käivitub 1. aprillist. Meie huvisid keegi ei arvesta, oleme nagu mingi tüütu kärbes seal,” ütleb Tõntson. Asjad peaksid olema palju selgemad, milline see tulevik on – selleks ongi üld- ja detailplaneeringud, mille koostamisse kaasatakse kõiki, kellel on huvi. Sadam ütleb, et neil on masterplaan, neid ei huvita miski muu, linn on nagu väike sülekoer, vaatab otsa ja liputab saba.”

Loe lähemalt ERR-ist.

Vaata videot

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets räägib, et esimese asjana pakub ta lahutajatele kompromissi. Mõned inimesed valmistuvad lahutuseks aastaid: koguvad tõenditena tšekke ja pöörduvad iga väikese tüli korral politseisse või EMOsse.

Teid teatakse kuulsate ja rikaste lahutusadvokaadina. Millest tuli selline spetsialiseerumine?

Advokaadiga on nii, et sul kujuneb välja oma klientuur. Eelkõige olen ma aastaid nõustanud inimesi äri- ja finantsõiguses. Selles valdkonnas tegutsejatel tekivad varad, kuid kahjuks tekivad ka lahutused ja varajagamised. Ja siis ta pöördubki oma küsimustega advokaadi poole, keda juba tunneb.

Loe lähemalt Eesti Ekspressist.

Kui ehitusprojekti koostamise aluseks on planeering, ei tuleks kõne allagi, et arhitekt selles toodud piiranguid eirab. Mingil seletamatul põhjusel need põhimõtted ununevad kui tellijaks on riik, kohalik omavalitsus või muu isik, kelle tegevust rahastatakse avalikest vahenditest.

Ehituskunsti kui igasuguse muu kunsti hindamine on eelkõige subjektiivne. See, kas hinnatav on ilus või kole, ümbritsevasse sobiv või sobimatu, sõltub hindaja maitsest, haritusest, peavoolu meeleoludest, vahel ka kiusatusest eelistada midagi eristuvat, šokeerivat. Tarbe- ja ehituskunsti puhul lisanduvad lisaks subjektiivsetele kaalutlustele ka objektiivselt mõõdetav nagu näiteks ette antud pikkus, laius, kõrgus jne. Nõnda oleks vastuvõetamatu, kui tellija saaks rätsepalt küll moodsalõikelise ülikonna, aga viis numbrit suurema kui tellitu, sest rätsepal oli kangast rohkem ja sisetunne ütles, et nii pääseks modernne lõige kõige paremini esile.

Loe lähemalt Ärilehest.

Kodanike algatused raputavad sageli tardunud ühiskonda. Isegi kui see raputus ei kanna algatusrühma esialgset eesmärki, võib algatusrühm teha endale pai, sest tabati palju suuremat naelapead.

Meie ühiskond on ikka veel nii habras inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemadel. Lydia Koidula ei saanud oma esimesi isamaalisi luuleridu enda nime all avaldada, sest naised ju ei avalda mõtteid. Sellest on aegu möödas ja Koidula sõnade üheskoos hõiskamisest on jäänud mulje, et nüüd olemegi ühes ja ühtlases rivis. Aga siiski veel mitte.

Vaatamata sellele, et minister on kahetsenud naistevastase vägivalla juhtumi hukkamõistmist, on selge, et iga vägivallategu väärib ja vajab hukkamõistu üldmoraalsel ja kasvatuslikul eesmärgil. Nii saame kiviajast välja rühkida.

Loe lähemalt Postimees.