Pankrotimenetluse üks eesmärk ja võimalus on luua eeldused raskustesse sattunud ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks uutel jätkusuutlikel alustel, kirjutab vandeadvokaat, pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo).
Majanduslike raskuste ületamise juriidilistest meetmetest on tähelepanu pälvinud saneerimismenetlus, mille osas on varasemalt juba kolleegid eri arvamusi avaldanud. Vähem on aga eelneva varjus tähelepanu saanud võimalus ettevõtet saneerida pärast pankroti väljakuulutamist.
Pankrotimenetluses on lihtsalt saneerimise asemel kasutusel mõiste tervendamine. Kuigi praktikas seisneb pankrotimenetlus peamiselt ettevõtte likvideerimises – ettevõtte tegevus on lõppenud või lõpetatakse – siis pankrotimenetluse üks eesmärk ja võimalus on luua eeldused raskustesse sattunud ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks uutel jätkusuutlikel alustel.
Minu poolt hallatud enam kui 250 ettevõtte menetlusest on tervendamine paraku teemaks olnud üksikutel puhkudel ja lõplikult realiseerunud täpselt ühel juhul. Miks tervendamist üldse esile tuua, kui saneerimismenetlus selle kõigega juba tegeleb? Jällegi, samalaadselt pankrotiavalduste hilisele esitamisele, esitatakse ka saneerimisavaldused reeglina hilinenult ja seetõttu valdav osa saneerimismenetlustest ebaõnnestub.
Minu eesmärgiks on tuua esile, et pankrotiavalduse esitamine ning ka pankrot ise ei tähenda alati üheotsapiletit, kuid just taoline arusaam on paraku meie õigusruumis ja ärikultuuris tekkinud. Juurpõhjus sellise kuvandi tekkimisel on muidugi selgelt hilinenult pankrotiavalduste esitamine ning selle tulemusel ka menetluste raugemine. Ammugi ei saa rääkida sellistel juhtudel ettevõtte tervendamisest, kui pole mida tervendada.
Pankrot pole koll
Leian, et oleks aeg üle saada ettevõtte pankrotistumisest kui millestki, mida peaks pidama üdini negatiivseks. Kindlasti on raske hoomata, et ka pankrotis ettevõte saab edasi tegutseda. Koostööpartnerite ja klientidega suhtlemine on küll keerukam ning usalduse tekitamine aeganõudev, kuid see on asjakohase ja adekvaatse kommunikatsiooniga ületatav.
Usalduse tekitamisele peaks kaasa aitama asjaolu, et pankrotimenetluse jooksul tekkinud ettevõtte kohustused rahuldatakse võlgniku vara arvelt eelisjärjekorras ehk isegi kui tervenemine ei ole tulemuslik, siis ettevõtte tervendamises osalenud võlausaldajatel ei ole võimalik kaks korda sama reha otsa astuda.
Pankrotimenetlusega kaasneval keerukusel on ka positiivseid külgi, millest peamine on toimiv pankrotikaitse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjena lõppevad viiviste ja intresside arvestused enne väljakuulutamist tekkinud kohustuste osas, lõpetatakse käimasolevad täitemenetlused ning maakohtu astme kohtumenetlused, milles ei ole tehtud veel otsust. Eraldi lahendused on olemas ka liisingu-, rendilepingute ja muude kestvuslepingute jaoks.
Pankrotikaitse võimaldab täita üksnes majandustegevuse jätkamiseks hädavajalikke ning halduri poolt täitmiseks võetud lepingutest tulenevaid kohustusi. See omakorda annab võimaluse kaardistada olemasolev olukord ja töötada välja tervendamiseks vajalikud abinõud. Pankrotiolukord lihtsustab töötajate vabastamist ja sellisel juhul on kulubaas väiksem. Saamata jäänud tasude ja hüvitiste osas paneb õla alla Töötukassa, millel on võlgniku, võlausaldajate ja töötajate huvisid arvestades positiivne mõõde.
Tervendamise abinõude rakendamisel on eesmärk rahuldada võlausaldajate nõuded maksimaalses ulatuses ja lõpetada pankrotimenetlus kompromissiga selliselt, et äriühing jääb pärast menetluse lõppu likvideerimata ning jätkab enda tavapärase majandustegevusega. Tervendamise õnnestumiseks on vajalik, et võlgnik on suuteline andma infot piisavalt põhjalikult ja kiiresti. Võlgnik peab olema võimeline väljastama operatiivselt finantsandmeid ja varustama haldurit muu vajaliku teabega, ka sellisega, mis võlgnikule iseenesest mõistetavana tundub.
Enda kogemustest lähtudes saan välja tuua, et teabe andmise kvaliteet on reeglina kõikuv. Samas on äratuntav ettevõtte päästmise siiras tahe. Julgen väita, et sellise tahte olemasolu on oluline selle baasi loomisel, mis üldse lubab tervendamise poole liikuda ja hoida majandustegevust käigus. Halduril on keeruline, kui mitte võimatu ettevõtjat veenda oma tegevusega jätkama. Seega esmased märksõnad on tahe tegevusega jätkata ja usalduslik suhe halduriga.
Tootmine lõpeb, ladu alles
Tervendamine võib seisneda ka puhtalt ettevõtte ühe osa tegevuses hoidmises eesmärgiga see tervikuna müüa, mis on võlausaldajatele kasulikum kui varade üksikuna realiseerimine. Samuti võib tervendamisega ühendada likvideerimise olukorras, kus näiteks tootmine lõpetakse, aga lao tühjaks müümisel saab alles jätta olemasolevad müügikanalid, hoida töös vajalikud laoprogrammid ja säilitada maksimaalses mahus võimekus kauba komplekteerimiseks.
Hinnates saneerimis- või pankrotimenetluses pakutavaid võimalusi raskuste ületamiseks, tuleks algatuseks pöörduda maksejõuetusega tegelevate spetsialistide poole. Seda tuleks teha varases staadiumis, mitte tagumise abinõuna.
Seejuures tasub meeles pidada, et pankrotiavalduse esitamine ei ole veel piltlikult öeldes ettevõtte võtmete üleandmine pankrotihaldurile, vaid see peaks tähendama tavapärase töö jätkamist ka seniste juhtorganite poolt, kes koostöös pankrotihalduriga otsustavad majandustegevuse jätkamise või lõpetamise.
Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/08/21/kristo-teder-raskel-ajal-on-ka-pankrotist-abi
