Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets räägib, et esimese asjana pakub ta lahutajatele kompromissi. Mõned inimesed valmistuvad lahutuseks aastaid: koguvad tõenditena tšekke ja pöörduvad iga väikese tüli korral politseisse või EMOsse.

Teid teatakse kuulsate ja rikaste lahutusadvokaadina. Millest tuli selline spetsialiseerumine?

Advokaadiga on nii, et sul kujuneb välja oma klientuur. Eelkõige olen ma aastaid nõustanud inimesi äri- ja finantsõiguses. Selles valdkonnas tegutsejatel tekivad varad, kuid kahjuks tekivad ka lahutused ja varajagamised. Ja siis ta pöördubki oma küsimustega advokaadi poole, keda juba tunneb.

Loe lähemalt Eesti Ekspressist.

Kui ehitusprojekti koostamise aluseks on planeering, ei tuleks kõne allagi, et arhitekt selles toodud piiranguid eirab. Mingil seletamatul põhjusel need põhimõtted ununevad kui tellijaks on riik, kohalik omavalitsus või muu isik, kelle tegevust rahastatakse avalikest vahenditest.

Ehituskunsti kui igasuguse muu kunsti hindamine on eelkõige subjektiivne. See, kas hinnatav on ilus või kole, ümbritsevasse sobiv või sobimatu, sõltub hindaja maitsest, haritusest, peavoolu meeleoludest, vahel ka kiusatusest eelistada midagi eristuvat, šokeerivat. Tarbe- ja ehituskunsti puhul lisanduvad lisaks subjektiivsetele kaalutlustele ka objektiivselt mõõdetav nagu näiteks ette antud pikkus, laius, kõrgus jne. Nõnda oleks vastuvõetamatu, kui tellija saaks rätsepalt küll moodsalõikelise ülikonna, aga viis numbrit suurema kui tellitu, sest rätsepal oli kangast rohkem ja sisetunne ütles, et nii pääseks modernne lõige kõige paremini esile.

Loe lähemalt Ärilehest.

Kodanike algatused raputavad sageli tardunud ühiskonda. Isegi kui see raputus ei kanna algatusrühma esialgset eesmärki, võib algatusrühm teha endale pai, sest tabati palju suuremat naelapead.

Meie ühiskond on ikka veel nii habras inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemadel. Lydia Koidula ei saanud oma esimesi isamaalisi luuleridu enda nime all avaldada, sest naised ju ei avalda mõtteid. Sellest on aegu möödas ja Koidula sõnade üheskoos hõiskamisest on jäänud mulje, et nüüd olemegi ühes ja ühtlases rivis. Aga siiski veel mitte.

Vaatamata sellele, et minister on kahetsenud naistevastase vägivalla juhtumi hukkamõistmist, on selge, et iga vägivallategu väärib ja vajab hukkamõistu üldmoraalsel ja kasvatuslikul eesmärgil. Nii saame kiviajast välja rühkida.

Loe lähemalt Postimees.

Kümne aasta eest mattis Swedbank Rumeenia avarustesse miljoneid eurosid klientide raha, mis on tänaseni kadunud – sel kolmapäeval leidis Tallinna ringkonnakohus, et pank peab oma toonaste tegemiste varjamise lõpetama ja tõde valgustama.

Ringkonnakohus põrmustas maakohtu varasemas otsuses toodud argumendid ja saatis kogu loo tagasi madalama astme kohtule. Tunamullu läks pankrotti Nord Hill Land Portfolio nimeline investeerimisfirma, mille kaudu vahendas Swedbank 2007. aastal väidetavalt perspektiivikasse Rumeenia kinnisvarasse miljoneid eurosid oma klientide raha. Osa sellest summast läks Rumeenia poole teele portfellihalduse lepingute alusel, mis tähendab, et pank ei pidanud oma kundesid eelnevalt isegi informeerima.

Alles mõni aeg tagasi tuli päevavalgele, et kaheksa miljoni euro eest osteti kokku 46 hektarit elamuarenduseks sobimatut põllumajanduslikku toormaad, mida pole seni õnnestunud ka maha müüa. Maa tegelik väärtus on kümneid kordi väiksem kui sellesse maetud summad. Et näidata maa väärtust investeerijatele kõrgemana, müüdi seda eelnevalt paberil erinevate osapoolte vahel ja kergitati kunstlikult hinda.

Loe lähemalt Ärilehest.

Võlausaldajat esindasid kohtus edukalt vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Kukk.

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets esines tänasel Isadepäevakonverents 2017 “„Aga mulle Eesti mees meeldib!“ ettekandega teemal “Lahutatud isaks olemise kunst”.

Oma töös palju lahutusprotsessidega kokku puutunud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles tänasel isadepäeva konverentsil «Aga mulle Eesti mees meeldib!», et ehkki põhiseadus ja ÜRO inimõiguste konventsioon näevad isa ja ema laste kasvatamisel võrdsena, ei ole võrdõiguslikkus paraku sellesse valda jõudnud.

Loe lähemalt Postimehest.

Gildi investorid ootavad riigikohtult pretsedenti

Praeguseks on oma raha Aserbaidžaani Bakuusse matnud Gildi investorite püüdlused kompensatsiooni saamiseks kestnud juba pea kaheksa aastat. Lähiajal otsustab riigikohus protsessi edasise saatuse.

Investorite esindaja Maria Mägi advokaadibüroo partner Indrek Kukk:

Esimese ja teise astme kohus on nõuet kohtukõlblikuks pidanud. Põhjuseid, miks riigikohus otsustab ühe või teise asja menetlusse võtta, võib olla mitmeid. Asja võib menetlusse võtta ka pelgalt põhjusel, et vaidlusaluse küsimuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks või ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Käesoleva vaidluse lahendamine omab kahtlemata laiemat õiguslikku tähendust.

Finantsinpektsiooni määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätkub kahju nõuete sisuline läbivaatamine halduskohtus. Ei ole põhjust arvata, et sisuline vaidlus saaks olla mingil moel vähem mahukam, kui seda on olnud senine menetlus, mis on ühtekokku kestnud juba pea poolteist aastat. Juhul kui riigikohus peaks inspektsiooni määruskaebuse aga rahuldama ja jätma kaebused läbi vaatamata, kohus kahju hüvitamise nõuet sisuliselt ei lahenda.

Finantsinspektsioon peab olema oma tegevuses paindlik ja võimeline kiirelt reageerima turul valitsevatele ohtudele. Seetõttu annavad kehtivad õigusaktid inspektsioonile järelevalve teostamisel võrdlemisi laiad volitused. Paindlikkus ei tohi aga luua mugavustsoone. Selgemad vastutuse alused looksid eeldused tõhusamaks järelevalveks. Seeläbi suureneks ka investeerimissektori usaldusväärsus, mis kahetsusväärselt on viimastel aastatel saanud tõsiseid hoope.

Loe lähemalt Ärileht.ee.

Advokatuuris loodi haldusõiguse komisjon

Advokatuuri juhatuse otsusega moodustati haldusõiguse komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine haldusõiguse valdkonna õigusloome ja -praktikaga seonduvates küsimustes, vastava seadusandluse ja õiguspraktika analüüsimine ja muudatusettepanekute koostamine. Komisjon võib avaldada arvamust ka muudes õigusloomet või -praktikat puudutavates küsimustes.

Haldusõiguse komisjoni kuuluvad vandeadvokaadid Indrek Kukk, Jaana Nõgisto, Kaupo Lepasepp, Silja Holsmer, Martin Triipan, Triin Biesinger, Toomas Pikamäe ja Triin Raudsepp.  Komisjoni esimees on vandeadvokaat Ene Soop.

Tallinna Halduskohus võttis menetlusse kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 03.03.2017. a väljastatud ehitusloale, millega linn tahab laiendada Vana-Kalamaja 9 aadressil asuvat hoonet Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehooneks.

Kohtusse pöördus oma õiguste kaitseks laiendatava hoone naabermaja korteriomanik, keda esindab vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Mägi-Rohtmetsa sõnul tingis kaebuse asjaolu, et koolihoonele linna poolt väljastatud ehitusloa alusel toimub tegelikult hoone laiendamine suuremas ulatuses kui 33 protsenti. “See tähendab, et läbi tulnuks viia detailplaneeringu koostamine või äärmisel juhul projekteerimistingimuste menetlus. Tegemist on menetlustega, mille eesmärgiks on elanikkonna kaasamine ning naabrite arvamuste ja ettepanekute ära kuulamine. Samuti uuringute vajaduse välja selgitamine,“ selgitas ta.

Kaebuse kohaselt ei ole Tallinn linn nõutud menetlusi läbi viinud. Kuigi tegemist on ümbritsevat elukeskkonda oluliselt mõjutava otsusega, ei ole läbi viidud ühtegi uuringut, et selgitada välja müra, saaste ning liikluskoormuse- ja korraldusega seonduv. Lisaks selgub ehitusloa dokumentidest, et piirkonnas niigi probleeme tekitav parkimiskorraldus on kavas lahendada alles hilisemas etapis. Samas ei ole kindlust, et selleni üleüldse lähiajal jõutakse. Kaebuses märgitakse, et Tallinna linna tegevus ehitusloa andmisel ei vasta ühelegi elementaarsemalegi standardile, mille järgimist linn ehitusloa väljastamiseks pädeva isikuna teistelt nõuab. Ehitusloa kehtima jäämine looks ohtliku pretsedendi.

On täiesti mõistetamatu ja ennekuulmatu, millise seaduste ja heade tavade eiramiseni on Tallinna linn GAG Kalamaja koolihoone rajamisel jõudnud, märkis Maria Mägi-Rohtmets. Sama seletamatu on Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusetus, kes vaatamata viimase 2,5 kuu jooksul esitatud mitmele kaebusele, ei ole lihtsalt mitte midagi ette võtnud, et lõpetada ehitusobjektil seaduserikkumisi. Tegemist on ohtliku olukorraga, kus avalike hoonete ehitamisel sisuliselt puudub isik, kes teostaks ehitustegevuse üle järelevalvet.

Ülevaade probleemidest GAG-i Vana-Kalamaja tänava õppehoone ehitusel:

  • Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 2 ja ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 2 alusel on olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused. Linn on selle tülika kohustuse vältimiseks näidanud hoone olemasolevat mahtu „paberil“ suuremana kui see oli hoone algses projektis näidatud. Sisuliselt on ilmselge, et tegu on mahuka laiendamisega, mis nõuaks detailplaneeringu olemasolu ja liikluskorralduse uuringuid, samuti parkimise korraldamist ja naabritega arvestamist.
  • Hoone esialgse projekti võrdlemisel ehitusloaga ilmneb, et hoone laiendamise maht on enam kui 54%, mistõttu ei oleks saanud ehitusluba anda ilma detailplaneeringu koostamiseta ning täiendavate uuringute läbiviimiseta liikluse, parkimise, müra ja saaste osas. Tallinna linn sai tõenäoliselt aru, et hoone mahuga seotud vastuväide võib neile tekitada tõsiseid probleeme, mistõttu asuti kiiruga ehitisregistri kandeid muutma – 11.04.2017 on ehitisregistrile teatatud, et hoone maht on tegelikult märksa suurem kui varem linna enda poolt ehitisregistrile avaldatu ning esialgses projektis toodu. Linn muutis ehitisregistris hoone mahtu, et jätta mulje, nagu oleks hoone maht koguaeg suurem olnud.
  • Arusaamatuks jääb, miks korrigeeriti andmeid alles pärast seda, kui kaebaja probleemile tähelepanu juhtis. Varasemalt on linn kõikjal tuginenud hoone väiksemale mahule ning pole kordagi väitnud, et hoone oleks tegelikkuses suurem – ka ehitusluba väljastati 03.03.2017 arvestades hoone väiksema mahuga. Seega ei oleks ilma detailplaneeringuta ehitisregistri andmete alusel võinud 03.03.2017 ehitusluba kindlasti väljastada, kuna sel juhul on kohustuslik detailplaneeringu olemasolu.
  • Majandus- ja taristuministri 08.06.2015. a määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“, § 3 lg 2 p 12 kohaselt on ehitusprojekti ekspertiis kohustuslik mh haridus- ja teadushoonete puhul. Ehitusseaduse § 40 lg 3 alusel esitatakse ehitusprojekti ekspertiis koos ehitusloa taotlusega. Ekspertiisi nõue näitab, et väga tähtis on tagada koolihoonete ohutus ning nende ehitamine ning ehituse ettevalmistamine ei või toimuda kiirustades.
  • Ehitusloa väljastamise ajal puudus ehitusprojektil nõutav ekspertiis. Ka selles osas asus linn tegutsema alles eelmisel nädalal ja väidab, et ehitusekspertiis teostati 11.04, Kusjuures varem pole ekspertiisi teostamisele viidatud. Samas ei ole vastavat ekspertiisi esitatud, mistõttu pole võimalik veenduda selle olemasolus. Ehitus on aga kestnud alates jaanuarist, mistõttu on ehitus igal juhul mitu kuud toimunud ilma ekspertiisi olemasoluta, s.o õigusvastaselt. Samuti nõutakse Tallinnas ekspertiisi tavaliselt juba ehitusloa taotlemisel, mitte ei anta ehitusluba ja seejärel lubatakse ekspertiisi hiljem esitada. Isegi juhul, kui 11.04 tõesti ekspertiis teostati, toimus ehitustegevus 2,5 kuud (ehitustööd algasid 20.01 paiku) ebaseaduslikult.
  • Seega on Tallinna linn ehitisregistrisse andmeid lisanud ja väidetavalt ekspertiisi teostanud pärast kohtule kaebuse esitamist. Ehitusloa saamiseks peab projekt kõigile nõuetele vastama juba ehitusloa taotlemisel ning andmeid ei saa mitu kuud hiljem muuta, viidates väidetavale eksimusele. Sisuliselt üritab linn kummutada kõik kaebuses esile toodu väited väitega, et ehitisregistris on vastavad andmed olemas – lisades aga ehitisregistrisse info vastuväite esitamisega samal päeval, üritades nii näidata kaebaja väiteid alusetuna.
  • Andmed ehitisregistris ilmuvad ja kaovad täiesti seletamatult – näiteks oli alguses võimalik ehitisregistrist välja lugeda, et Vana-Kalamaja 9 ehitusluba anti välja 3 tunniga, kuid linn on hiljem lisanud andmed, millest nähtub, et ehitusloa menetlus oleks justkui kestnud üle kuu aja. Samuti on alles pärast kohtusse pöördumist muudetud hoone mahu kohta käivaid andmeid ja väidetud, et teostatud on ekspertiis.
  • Samas on näiteks vahetult Vana-Kalamaja 9 hoone kõrval, Kotzebue 18d kinnistul, linna poolt keeldutud aastaid detailplaneeringu algatamisest (korraldus nr 931-k) põhjendustega, et vajalik on naaberkinnistute omanike kooskõlastus ja arvamus, parkimiskohtade arvu tagamine vastavalt parkimise korraldamise arengukavale ning nõudnud müra modelleerimise teostamist, mürakaartide esitamist ning pinnase radooniuuringuid. Samad probleemid, mis Kotzebue 18d kinnistul, esinevad väga suure tõenäosusega ka Vana-Kalamaja 9 kinnistul, mistõttu ei saa linn ühes menetluses väita, et probleemid esinevad ja teises tugineda sellele, et kõik vastavad probleemid on tõendamata ja alusetud.
  • Nõuded, mis kõrvalkinnistu arendajale ja ka kõigile teistele linnaga mitteseotud arendajatele kehtivad, ei kehti millegipärast linnale kuuluval kinnistul. Arvestades kavandatud tegevuse olulist mõju, oleks ka Vana-Kalamaja hoone laiendamisel vajalik detailplaneeringu koostamine, naaberkinnistute omanikelt kooskõlastuste ja arvamuste küsimine, parkimisküsimuste lahendamine ning müra-, saaste- ning liiklusuuringute teostamine.

Tallinna halduskohus tagastas Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) lapsevanemate kaebuse Tallinna linna vastu GAG-i ümberkujundamise küsimuses, kuid leidis, et oluliste muudatuste tegemisel peavad olema lapsevanemad kaasatud.

Lapsevanemaid esindava vandeadvokaadi Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul seisab GAG-i lapsevanemate vastuseis Tallinna linna poolt ette võetud sammudele enamas kui emotsioonis ning selleks on põhjendatud mure oma laste heaolu, hariduse ja GAG-i tuleviku pärast.

Loe lähemalt ERR- i uudistest.

Tuhanded Cherry.ee ostukeskkonna poolt petetud inimesed koondavad oma jõud selleks, et välja selgitada, kes vastutab Cherry põhjamineku eest ja kuhu on kadunud 1,2 miljonit eurot.

Vaata täpsemalt 04.12.2016.a. eetris olnud TV 3 Seitsmesed uudised klipist.