Isegi kui abikaasa on truudusetu, võib tema sõnumite lugemine halvemal juhul kaasa tuua kriminaalkaristuse.

Küberkuritegevus ei ole juba ammu ainult häkkerite ja „patsipoiste” pärusmaa. Küberkurjategija võib olla ka sinu tavaline naabrinaine või naabrimees. Või koguni sina ise.

Seejuures paljud ei teagi, et on toime pannud kuriteo või tegelevad koguni ebaseadusliku jälitustegevusega. Äärmisel juhul tuntakse, et kellegi teise järele ei tohi nuhkida, sest see pole eetiline, mistõttu sellest üldiselt hoidutakse. Kahjuks on peresisesed arusaamad sageli hoopis teised.

Olenemata sellest, et ollakse abielus või elatakse perena koos, on mõlemal elukaaslasel oma privaatvald ning isiklikud e-kirjad ja sõnumid, mis ei kuulu teisele.

Loe edasi Eesti Päevalehest.

Omanimelise advokaadibüroo omanikku Maria Mägi-Rohtmetsa teatakse advokaadina, kes lahendab väga keerulisi majandusvaidlusi ja pole pidanud kuigi paljudel protsessidel alla vanduma.

Loe Maria Mägi-Rohtmetsa persoonilugu 03.09.2016.a. Arterist.

Maria Mägi-Rohtmetsa kommentaar 27.08.2016.a. Arteris ilmunud artiklile “Eesti kõmulisimad ja kalleimad lahutused”:

Abielu lahutamine ja varajagamine on alati väga emotsionaalne protsess, kus abikaasad, kes on olnud kümneid aastaid abielus ja kasvatanud koos lapsi, kipuvad unustama väärika ja austava käitumise teise poole suhtes. Sageli saab peamiseks eesmärgiks kättemaks petmise eest või siis kogu vara enesele hoidmine, mille tõttu hakkab üks pool vara ühisvarast «välja kantima». Selline käitumine ei ole aga mõistlik, sest teistsuguse kokkuleppe puudumise korral kehtib ühisvararežiim ja vara tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Igasugused alatud võtted ja liigsed emotsioonid vaid pikendavad abielulahutuse ja varajagamise protsessi. Teadliku vara väärtuse vähendamise asemele tuleb nõue abikaasa vastu, mis arvestatakse tema osast maha.

Enne abielu sõlmimist on mõistlik hoolikalt läbi mõelda, millise vararežiimi tulevased abikaasad endale valivad ja kas oleks mõistlik sõlmida hoopiski abieluvaraleping. Tihti on inimestel tunne, et kui enne abielu sõlmimist hakata veel rääkima mingist lepingust, siis see tekitab teises pooles kahtlusi, kas tulevane abikaasa ikka on siiras ja armastab teda. See ei tohiks aga nii olla, sest igasugune selgus abikaasade omavahelistes varasuhetes aitab hiljem tülisid ära hoida.

Paljud abikaasad on ka äripartnerid, kuna nende omandis on ühisaktsiad või ühisosad. Seega tasuks kaaluda aktsionäride või osanike lepingu sõlmimist, kus lepitakse kokku ühise äri juhtimises, aga ka ühingu jagamises või osaluse hüvitamises, kui teed peaks lahku minema. Nii säilitatakse äriühingu majandustegevus ning hoitakse keerulistelt vaidlustelt raha ja aega kokku.

Kahjuks jõuavad inimesed advokaadi juurde alles siis, kui probleem on tuline ja jama majas. Sellisel juhul soovitan alati pooltele kompromissi, sest selge on see, et perekonnaõiguse valdkonnas, eriti just lapsi puudutavates asjades, on kompromiss alati parim lahendus. Tihti ütlen klientidele, et mõelge sellele, et teie omavahelisest vaidlusest jääb maha pikk kohtutoimik, kus on kogu kohtuvaidlus must valgel kirjas – et kas te tõesti tahate endast oma lastele jätta maha sellise kirjatüki, kust lapsed saavad hiljem lugeda, kuidas nende vanemad nende ja raha pärast kohtus pikki vaidlusi pidasid. Kuna abielulahutuses on siiski kaks poolt, soovitan ühele poolele rohkem andestada ja mõista ning teisele poolele soovitan jagada seda, mis on, sest vara hauda kaasa ei võta ja lõpuks jääb kõik siiski järeltulijatele.

Loe lähemalt Postimehest.

25. mail toimunud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kuratooriumi õppeaasta viimasel istungil soovitati EKA nõukogul võtta suund Kunstiakadeemia oma seaduse eelnõu väljatöötamisele.

EKA seaduse vajalikkuse arutelus põhjendas kuratooriumi esimees, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, et seadus on vajalik ülikooli ajalooliselt väljakujunenud positsiooni kindlustamiseks ning kunstiõppe erisuste väljatoomiseks.

“Kunstiakadeemial on selge koht Eesti haridussüsteemis ja kultuuriruumis ning suur vastutus riigi ja rahva identideedi hoidmisel ja kujundamisel,” sõnas Mari Mägi-Rohtmets ja lisas: “Kunstiakadeemia seadus määratleks ülikooli tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise peamised põhimõtted, pidades silmas kooli eripära võrreldes teiste ülikoolidega.”

Riigikogu on vastu võtnud juba ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli oma seadused, mis sätestavad kummagi ülikooli erisused ja tegevusvaldkonna spetsiifika.

Kuratooriumi liige Laine Randjärv tõi näiteks Tartu Ülikooli seaduse, millega sooviti muuta juhtimisstruktuuri, kaitsta meditsiiniõpet, kirjeldada hoonestuga käitumise põhimõtteid jm ning leidis, et eriseaduse loomine on ülikoolidele vajalik erisuse säilimise kindlustamiseks.

16. juunil tutvustab Maria Mägi-Rohtmets Eesti Kunstiakadeemia nõukogule eriseaduse vajalikkust ja tähendust ning teeb kuratooriumi nimel ettepaneku alustada tööd EKA oma seaduse eelnõu väljatöötamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumisse kuuluvad:

Taavi Aas – Tallinna abilinnapea
Rainer Kattel – Tallinna Tehnikaülikooli professor
Armin Kõomägi – AS Smarten Logistics nõukogu esimees, kirjanik, kunstikoguja
Andrus Kõresaar – arhitektibüroo KOKO arhitektid OÜ partner ja loovjuht
Henri Laupmaa – Hooandja MTÜ, Fundwise OÜ, Community Tools OÜ ja Micronet OÜ juhatuse liige
Maire Milder – Baltika AS ja Baltman OÜ juhatuse liige
Janek Mäggi – Powerhouse OÜ juhataja ja konsultant, kuratooriumi aseesimees.
Maria Mägi-Rohtmets – Maria Mägi advokaadibüroo juhatuse liige, partner ja vandeadvokaat. Kuratooriumi esimees.
Kaido Ole – kunstnik
Laine Randjärv – Riigikogu Kultuurikomisjoni esimees
Marek Tamm – ajaloolane, Tallinna Ülikooli professor

Kuratooriumi koosseis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2015 korraldusega nr 394.

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel erialal Arhitektuuri-, Disaini-, Kunstikultuuri ja Vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin. Kunstiakadeemia teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises.

Siia on oodatud õppima sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.
www.artun.ee

Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht

Saade “Pealtnägija” kajastas täna juhtumit, kus Merko eksjuhi, kurikuulsale linnaametnikule Ivo Parbusele pistiseandmises süüdi mõistetud Tõnu Kortsu eksnaine süüdistab meest nende ühise raha kantimises. Probleem on aga laiem ning Eestis on rahakate perede lahutuste puhul sellist skeemi sageli kasutatud.

“Ega perekond Korts ei ole siin oma niisuguste toimetamistega mingisugust jalgratast leiutanud või eeskujuks, pigem on see niisuguse mõndagi aega juba välja kujunenud tava ära kasutamine nüüd emma-kumma poolt,” sõnas vandeadvokaat Maria Mägi.

Loe lähemalt Delfist või vaata 06.04.2016.a. eetris olnud  Pealtnägijat.

Aserbaidžaani investeerimispettuses hiigelkahju kannatanud investorid nõuavad hüvitist Finantsinspektsioonilt, kes nende hinnangul oleks saanud järelevalvekohustust kohaselt täites tekkinud kahju ära hoida.

Investoreid esindavad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Kukk.

Loe lähemalt Postimehest.

Vandeadvokaadid Eeva Mägi ja Indrek Kukk andsid 17.03.2016.a Eesti Maastikuarhitektide Liidule koolituse teemal „Ka maastikuarhitekt on autor!“. Koolitusel käsitleti maastikuarhitektide peamisi autoriõigusega ja riigihangetega seonduvaid probleeme.

Tööstused on lepinguid eirates jätnud tootjatele maksmata euroliidu keskmise piimahinna, teenides ise kopsakat kasumit. Uute lepingutega tahetakse maksta veelgi madalamat Baltimaade keskmist hinda.

Paljud piimatootjad sõlmivad detsembrikuu jooksul piimatööstustega uusi toorpiima müügi lepinguid, nii käib pinev arvutamine mõlemas leeris.

Advokaadid tootjale appi!

“Minu poole on pöördunud mõned piimatootjad, ühe konkreetse nõude piimatööstusele oleme juba esitanud,” teatas vandeadvokaat Maria Mägi Tallinnas tegutsevast omanimelisest advokaadibüroost.

Maria Mägi Advokaadibüroosse pöördunud piimatootjad kurdavad, et ehkki neil olid piima kokkuostu lepingud sõlmitud Euroopa Liidu keskmise hinna peale, muutsid tööstused ühepoolselt lepingu hinnatingimusi ja toorpiima eest hakati maksma tunduvalt madalamat Eesti keskmist hinda, põhjuseks toodi raske olukord Baltimaade turul.

Mägi tõi esile, et õigusliku poole pealt on tegu hinna ühepoolse muutmisega, pealegi veel sellises olukorras, kus piima tootja on majanduslikus sõltuvussuhtes piimatööstusest.

Loe lähemalt Maalehest.

“Räägime põhiseadusest” on Eesti Päevalehe ja advokatuuri koostööprojekt, mille raames räägivad Eesti tuntud õigusemõistjad põhiseaduse tähendusest ja kohast igapäevaelus. 30.11.2015.a. ilmus Eesti Päevalehes Maria Mägi-Rohtmetsa arvamuslugu:

“Rahvuse säilitamise nõue pole ajale jalgu jäänud”

Põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärk annab võimaluse teha kodumaise kultuuri hüvanguks kõike, mida vahendid lubavad.

Eesti Vabariigi põhiseadus on tõstnud rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise tähtsale kohale, kohe preambulisse ehk sissejuhatavasse ossa. Paljude riikide põhiseaduses preambulit pole, meil see on ja rahvuse, keele ning kultuuri säilitamise konkreetne eesmärk on sinna sätitud rahva algatusel ja ülimuslikul soovil. Seadusandluse seisukohalt ei saa meie preambulit vaadata lihtsalt kui õigusakti sissejuhatust, vaid tegemist on ühise olemise reeglistiku alustalaga, mille abiga ja mille tõttu luuakse ning rakendatakse õigust.

See, kas eesti rahvuse läbi aegade säilitamise põhiseaduslik ülesanne teeb meie riigi liiga rahvuslikuks ja natsionalistlikuks, on omamoodi hell küsimus. Laulusõnade järgi on eestlane olla uhke ja hää, aga kas seadus annab eesti rahvusest isikule eeliseid teiste rahvuste ees? Vastus on põhiseaduses endas: § 12 selgitab kategooriliselt, et seaduse ees on kõik võrdsed, sealhulgas olenemata rahvusest. Eestlased kui isikud ja neile kuuluvad juriidilised isikud on nii oma õigustes kui ka kohustustes võrdsed võrdsete seas. Näiteks ei anna äriühingu rahvuslikuks kompaniiks nimetamine mingit õigust erikohtlemiseks isegi juhul, kui tunneme ta vastu sügavaid rahvuslikke tundeid. Pigem vastupidi, sellise kompanii pidajad peaksid järgima kõrgemaid moraalseid kohustusi Eesti rahva ees.

Kas riik rikub põhiseadust?

Kuidas meie riik ikkagi eestlasi läbi aegade säilitab? Aasta-aastalt suundub suur osa eesti rahvusest isikuid riigist välja tööd ja ka elukohta otsima. Tagasi koju igatseme eelkõige talente. Pidev tehnoloogia arendamise võidujooks vähendab töökohti, riigivalitsejad uhkustavad ülesandega koondada 3000 ja enam ametnikku, kes pea kõik on Eesti kodanikud ja kellest paljud peavad äraelamiseks pühkima jalgadelt kodumaa tolmu. Kas riik rikub põhiseadust või on põhiseadus oma rahvuse säilitamise nõudega ajale jalgu jäänud?

Riigivalitsejad uhkustavad ülesandega koondada 3000 ja enam ametnikku, kes pea kõik on Eesti kodanikud.

Akadeemik Lauri Mälksoo on arutlenud meie põhiseaduse preambuli üle oma artiklis „Põhiseaduspatriotism – kas ka Eesti jaoks?” (Vikerkaar nr 10–11, 2009). Ta keskendub eelkõige rahvuse ja lõimumise teemadele. Kui põhiseadus rõhutab eesti rahvust, siis kes on Eesti rahvas ja kas Eesti rahva liige, kui tal on Eesti pass, peab vastavalt põhiseadusele hoidma eesti keelt ja kultuuri? Kindlasti on see teema, mis ei kao ja tõenäoliselt kerkib ikka ja jälle üha tõsisemalt esile. Jah, eriti just nüüd, kui meilt oodatakse teiste rahvuste (rahvaste) hingeelu mõistmist ja võõrastele kultuuridele avatud olemist. Ühtlasi on selge, et kui tahame mõista teisi, peame eelkõige mõistma ennast.

Mida me õigupoolest säilitame?

Kultuuri on defineeritud erinevalt, aga kõik määratlused on väga üldised. Kultuur kuulub mõistete hulka, mida kõik mõistavad, enne kui ei pea hakkama täpselt formuleerima, millega on tegu. Piirdugem siinkohal võõrsõnade leksikoni definitsiooniga: kultuur on inimühiskonna loova mõtte ja sellest tulenevate tegevuste tulemuste kogum. Eesti kultuur on eelnevast johtuvalt eesti rahva loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse kogum.

Kultuuri tuleks põhimõtteliselt ju käsitleda kui elusorganismi.

Niisugusele määratlusele võib ette heita, et selles pole ajalist dimensiooni. Kultuuri tuleks põhimõtteliselt ju käsitleda kui elusorganismi, kes ise areneb ja on samal ajal ka lülikene pikas evolutsiooniahelas. Eesti rahva kultuur põhineb meie rahvuslikul kultuuritraditsioonil, mille lätted ulatuvad tuhandete aastate tagusesse kultuurikihti. Järjepidevat ja arenemisvõimelist kultuuri säilitades peame varasematele ladestustele sättima omaloodud kihi, et tulevikus ei paistaks meie osa ajaloos mõranenud halli alana, millest tulevaste põlvede „kultuuriarheoloogidel” polegi muud välja kaevata kui kõikuv talse, paaniline innovaatilisuse otsimine, abikõlblik projektipõhine tegevus(etus) ja hulk teisi sotsiaal-majanduslikke narratiive. Aga me tahaksime peegelduda kultuursemana.

Loomise soodustamine

On vägagi loomulik, et kultuurist rääkides oleme pigem olevikus ja leiame väga tihti minevikust ka reministsentsi, mis meie olevikku kinnitab ja toetab. Millest sõltub aga meie kultuuri tulevik? Eesti Vabariik on käitunud kultuuri toetades vastavalt oma võimalustele, aga pigem üsnagi pragmaatiliselt ehk johtunud lähenemisest, et kultuuri arendamine on luksus korraliku majandusliku aluspõhja ja taristu arendamise kõrval. Lihtsama vastupanu teena pakutakse eesti keele vähendamist kõrgkoolide õppeprogrammides, kultuurivaldkonna õppe- ja teadusasutuste marginaliseerimist, ühendades need kolme väljavalitud ülikooli rüppe. Need on ainult mõned näited lähiajast.

Mida aeg edasi, seda harjunumalt teeme esimese kokkuhoiulõike just kultuuri arvelt. See on kahetsusväärne.

Tundub, et mida aeg edasi, seda harjunumalt teeme esimese kokkuhoiulõike just kultuuri arvelt. Meiegi peame mõistma, et kultuuri säilitamine kätkeb endas ka kohustust pidevalt luua. Kui me aga tänapäeva Eestis kuuleme, et kõrge poliitik soovitab imepisikest toetust vajavatel loovisikutel lihtsalt tööle minna, siis tekitab see lootusetu kohmetuse.

Kas poliitiku arvates saavad kaunite kunstide loovad ideed teoks töösisekorra eeskirja järgides kell 8–17? Millegipärast läheb aga loomeinimeste annet ja seda, mida nad, nagu poliitik arvab, oma korratu, tööajatabelitesse mittesobiva tööga on loonud, vaja kõikidel pidupäevadel ja siis, kui tuleb Eestit maailma- areenil esindada.

Kultuuri kaudu säilitame oma riiki

Käesoleva kirjutise suunitlust arvestades tahan veel kord rõhutada, et meie põhiseaduse preambul suunab meid eesti kultuuri juurde. Ma ütlen meeleldi: annab meile võimaluse (et vältida sõna kohustus) teha kodumaise kultuuri hüvanguks kõike, mida meie vahendid lubavad. Ükski euroliidu paljukirutud bürokraatlik suunis ei keela meid oma kultuuri hoidmast ja arendamast.

Kuna riigi põhiülesannete seas on oma kultuuri hoidmine, tuleb selle ülesande tähtsust iga päev õigust rakendades arvestada, vältida muu hulgas ka tuimade „juriidiliselt on kõik korrektne” (nn JOKK) otsuste laastavat mõju meie kultuuriruumile. On äärmiselt kahetsusväärne, kui sajanditeks loodavat arhitektuurset keskkonda kujundades peetakse esmatähtsaks arendajate ja ametnikkonna vaheliste formaalsuste täitmist ja jäetakse kultuuriväärtuslik tähendus tagaplaanile.

Ükski Euroopa Liidu paljukirutud bürokraatlik suunis ei keela meid oma kultuuri hoidmast ja arendamast.

Siiski on väikesel Eestil hoolimata pidevalt kummitavast korporatiivsuse ohust kindlasti võimalik oma kultuuri edendades tõrjuda mõtteviisi, mis tõstab esikohale üksnes pragmatismi, mida viiakse ellu kohaliku bürokraatia külge klammerdudes. See ei ole kaugeltki rahvuslik ega euroopalik mõttemaailm. Kultuur puudutab meid kõiki, olles harmoonilise ja jätkusuutliku ühiskonna alustala.

Riik ei saa eksisteerida kultuurita, samal ajal on rahvaid, kellel pole olnud oma riiki, kuid on olnud selge hoiak väärtustada oma kultuuri ja selle kaudu on jõutud oma riigini. Nii meiegi. Aeg-ajalt on mõistlik lugeda meie põhiseadust ja alustada seda algusest. Sealt saame kindlust, et riigi kohus on säilitada eesti keelt ja kultuuri, hoida eestlast ja eesti rahvast ning väärtustada neid nii, et iga eestimaalane tahaks põlvest põlve aidata seda ülesannet täita.

Maria Mägi-Rohtmets
Vandeadvokaat, Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi esimees

Konverents „Küberkaitsja või küberkurjategija?“

Kaitseliidu Küberkaitseüksuse ja Maria Mägi Advokaadibüroo koostöös toimub Tallinnas, Rahvusraamatukogus 29.10.2015.a. konverents „Küberkaitsja või küberkurjategija?“

Konverentsil võtavad teiste seas sõna Kaitseliidu Küberkaitseüksuse ülem Andrus Padar; Maria Mägi Advokaadibüroo juhtivpartner ja vandeadvokaat Maria Mägi Rohtmets; keskkriminaalpolitseijuht Indrek Tibar; Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja dr. Rain Ottis; SA Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Piret Pernik; PhD, Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik EL küsimustes Markko Künnapu; NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse vanemteadur Jaan Priisalu; Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi nõunik Erkki Hirsnik; Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, õppejõud ja Maria Mägi Advokaadibüroo vandeadvokaat Eeva Mägi; Tartu Ülikooli karistusõiguse õppejõud ja Maria Mägi Advokaadibüroo advokaat Mare Tannberg;

Konverents kaardistab küberkaitse aktuaalsemad probleemid ning kutsub nendel teemadel kaasa rääkima ja arutlema. Konverentsil käsitletakse konkreetseid praktikas tõstatunud küberkaitsega seonduvaid probleeme õiguslikus võtmes ning analüüsitakse rahvusvahelise õiguse kui karistusõiguse pinnalt, kust jookseb piir lubatu ja keelatu vahel.

Konverentsi lõpetab ümarlaud, mille moderaatoriteks on Kaitseliidu Küberkaitseüksuse juht Andrus Padar ning Maria Mägi Advokaadibüroo juhtivpartner Maria Mägi-Rohtmets.

Konverents „Küberkaitsja või küberkurjategija?“ toimub Rahvusraamatukogus (aadressil Tõnismägi 2, Tallinn) 29.oktoobril, algusega kell 9.30 kuni 17.00. Registreeruda on võimalik kuni 23. oktoober 2015.a. Konverentsi osalustasu on 25 eurot.

Lisainfo ja registreerumine:

Kaitseliidu Küberkaitseüksus
Helina Nõmm: helina.nomm@kaitseliit.ee, +372 717 9112

Maria Mägi Advokaadibüroo
Kristi Lepalaan: kristi@mmab.ee, +372 66 40 600