Uus alanud aastaga liitus Maria Mägi Advokaadibüroo sooja ning tööka kollektiiviga advokaat Simo Soolo.

Simo on enam kui 13 aasta jooksul kogemusi omandanud töötades varasemalt nii krediidiasutustes, notari- ja advokaadibüroodes. On keskendunud peamiselt võlaõigusele, kuid valmis hea nõuga aitama ka teistes küsimustes. Simol on laialdased kogemused erinevate valdkondade kohtulikes vaidlustes.

Simo Soolo

Endine minister ja parlamendisaadik Liisa Oviir liitub Maria Mägi Advokaadibürooga.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht ja endine ettevõtlusminister Liisa Oviir, kes oktoobris teatas aktiivsest poliitikast lahkumisest, asub tööle Maria Mägi Advokaadibüroos.

Liisa Oviir asub Maria Mägi Advokaadibüroos tööle nõunikuna, nõustades eelkõige rahvusvaheliste kaubanduslepingute läbirääkimiste ja sõlmimise küsimustes ja ühingu juhtimises.

“Liisa suur kogemuste pagas ja väliskaubanduse korraldamise tundmine kulub meile hädasti ära. Turul toimuv on tihedalt seotud konkurentsi ja hangetega, seega saab tema nõustatav valdkond olema laiem,” ütleb Maria Mägi Advokaadibüroo juhtivpartner vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, kinnitades  Liisa Oviiri tööle asumist.  Mägi-Rohtmets loodab, et koostöö  saab olema laiahaardeline ning ambitsioonikas.

Liisa Oviir on  riigikogu liikmena kaasa rääkinud ka laste ja perede õiguste teemadel ning peab oluliseks sellesse temaatikasse veelgi tõsisemalt  süveneda.  “Perekonnaõiguses, eelkõige lastega seotud küsimustes, on õigusabi eluliselt vajalik. Tunnen juba mõnda aega, et selle kaudu saaksin midagi ühiskonnale tagasi anda selle eest, et minul on läinud hästi,” põhjendab Oviir oma valikuid.

Liisa Oviir lõpetas 2000. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse alal, on töötanud AS Tallink Grupis juristina (1998-2008), Eesti Energia juhtiva juristina (2008-2015) ja ettevõtlusministrina (2015-2016). Liisa Oviir oli riigikogu XIII koosseisu liige, kuuludes parlamendi õigus- ja väliskomisjoni ning Euroopa Liidu asjade komisjoni.

Kohtuvaidlus Tallinna linnaga Admiraliteedi basseini kavandatava silla üle

Vandeadvokaat Hendrik Mühls oli esmaspäeval, 05.11. kutsutud ERR-i uudistesaatesse selgitama Admiraliteedi basseini äärde kavandatava Vanasadama jalakäijate sillaga seonduvat kohtuvaidlust, milles büroo vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ning Hendrik Mühls esindavad kavandatava silla vahetusse naabrusesse jääva maatüki omanikku Lootsi Holding OÜ-d.

OÜ Lootsi Holding on pöördunud oktoobris 2018 kohtusse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt augusti alguses silla ehitamiseks väljastatud ehitusloa kehtivuse vaidlustamiseks tuginedes eelkõige motiividele, et ühelt poolt linn ei ole kaasanud kaebajat kui tulevase silla naabrit  ühtegi haldusmenetlusse, kuid teisalt on linn jätnud läbiviimata ka silla rajamiseks nõutava detailplaneeringu menetluse. Kaebaja hinnangul ei saa silda rajada tuginedes Vanasadama Masterplan 2030 ideekavandile, kuivõrd see ei asenda kohustuslikku ja seaduses ettenähtud planeeringumenetlust.

Tallinna linn kui AS-i Tallinna Sadam sülekoer

OÜ Lootsi Holding juhatuse liige Rein Tõntson on ise kommenteerinud OÜ Lootsi Holding huvidega arvestamata jätmist alljärgnevalt:  “Esimest korda räägiti minuga 20. detsembril, helistati sadama ehitusosakonnast, et homme on suur nõupidamine, vaja sinuga enne kokku saada – hakkame ehitama, esimene etapp käivitub 1. aprillist. Meie huvisid keegi ei arvesta, oleme nagu mingi tüütu kärbes seal,” ütleb Tõntson. Asjad peaksid olema palju selgemad, milline see tulevik on – selleks ongi üld- ja detailplaneeringud, mille koostamisse kaasatakse kõiki, kellel on huvi. Sadam ütleb, et neil on masterplaan, neid ei huvita miski muu, linn on nagu väike sülekoer, vaatab otsa ja liputab saba.”

Loe lähemalt ERR-ist.

Vaata videot

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets räägib, et esimese asjana pakub ta lahutajatele kompromissi. Mõned inimesed valmistuvad lahutuseks aastaid: koguvad tõenditena tšekke ja pöörduvad iga väikese tüli korral politseisse või EMOsse.

Teid teatakse kuulsate ja rikaste lahutusadvokaadina. Millest tuli selline spetsialiseerumine?

Advokaadiga on nii, et sul kujuneb välja oma klientuur. Eelkõige olen ma aastaid nõustanud inimesi äri- ja finantsõiguses. Selles valdkonnas tegutsejatel tekivad varad, kuid kahjuks tekivad ka lahutused ja varajagamised. Ja siis ta pöördubki oma küsimustega advokaadi poole, keda juba tunneb.

Loe lähemalt Eesti Ekspressist.

Kui ehitusprojekti koostamise aluseks on planeering, ei tuleks kõne allagi, et arhitekt selles toodud piiranguid eirab. Mingil seletamatul põhjusel need põhimõtted ununevad kui tellijaks on riik, kohalik omavalitsus või muu isik, kelle tegevust rahastatakse avalikest vahenditest.

Ehituskunsti kui igasuguse muu kunsti hindamine on eelkõige subjektiivne. See, kas hinnatav on ilus või kole, ümbritsevasse sobiv või sobimatu, sõltub hindaja maitsest, haritusest, peavoolu meeleoludest, vahel ka kiusatusest eelistada midagi eristuvat, šokeerivat. Tarbe- ja ehituskunsti puhul lisanduvad lisaks subjektiivsetele kaalutlustele ka objektiivselt mõõdetav nagu näiteks ette antud pikkus, laius, kõrgus jne. Nõnda oleks vastuvõetamatu, kui tellija saaks rätsepalt küll moodsalõikelise ülikonna, aga viis numbrit suurema kui tellitu, sest rätsepal oli kangast rohkem ja sisetunne ütles, et nii pääseks modernne lõige kõige paremini esile.

Loe lähemalt Ärilehest.

Kodanike algatused raputavad sageli tardunud ühiskonda. Isegi kui see raputus ei kanna algatusrühma esialgset eesmärki, võib algatusrühm teha endale pai, sest tabati palju suuremat naelapead.

Meie ühiskond on ikka veel nii habras inimõiguste ja võrdse kohtlemise teemadel. Lydia Koidula ei saanud oma esimesi isamaalisi luuleridu enda nime all avaldada, sest naised ju ei avalda mõtteid. Sellest on aegu möödas ja Koidula sõnade üheskoos hõiskamisest on jäänud mulje, et nüüd olemegi ühes ja ühtlases rivis. Aga siiski veel mitte.

Vaatamata sellele, et minister on kahetsenud naistevastase vägivalla juhtumi hukkamõistmist, on selge, et iga vägivallategu väärib ja vajab hukkamõistu üldmoraalsel ja kasvatuslikul eesmärgil. Nii saame kiviajast välja rühkida.

Loe lähemalt Postimees.

Kümne aasta eest mattis Swedbank Rumeenia avarustesse miljoneid eurosid klientide raha, mis on tänaseni kadunud – sel kolmapäeval leidis Tallinna ringkonnakohus, et pank peab oma toonaste tegemiste varjamise lõpetama ja tõde valgustama.

Ringkonnakohus põrmustas maakohtu varasemas otsuses toodud argumendid ja saatis kogu loo tagasi madalama astme kohtule. Tunamullu läks pankrotti Nord Hill Land Portfolio nimeline investeerimisfirma, mille kaudu vahendas Swedbank 2007. aastal väidetavalt perspektiivikasse Rumeenia kinnisvarasse miljoneid eurosid oma klientide raha. Osa sellest summast läks Rumeenia poole teele portfellihalduse lepingute alusel, mis tähendab, et pank ei pidanud oma kundesid eelnevalt isegi informeerima.

Alles mõni aeg tagasi tuli päevavalgele, et kaheksa miljoni euro eest osteti kokku 46 hektarit elamuarenduseks sobimatut põllumajanduslikku toormaad, mida pole seni õnnestunud ka maha müüa. Maa tegelik väärtus on kümneid kordi väiksem kui sellesse maetud summad. Et näidata maa väärtust investeerijatele kõrgemana, müüdi seda eelnevalt paberil erinevate osapoolte vahel ja kergitati kunstlikult hinda.

Loe lähemalt Ärilehest.

Võlausaldajat esindasid kohtus edukalt vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Kukk.

Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets esines tänasel Isadepäevakonverents 2017 “„Aga mulle Eesti mees meeldib!“ ettekandega teemal “Lahutatud isaks olemise kunst”.

Oma töös palju lahutusprotsessidega kokku puutunud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles tänasel isadepäeva konverentsil «Aga mulle Eesti mees meeldib!», et ehkki põhiseadus ja ÜRO inimõiguste konventsioon näevad isa ja ema laste kasvatamisel võrdsena, ei ole võrdõiguslikkus paraku sellesse valda jõudnud.

Loe lähemalt Postimehest.

Gildi investorid ootavad riigikohtult pretsedenti

Praeguseks on oma raha Aserbaidžaani Bakuusse matnud Gildi investorite püüdlused kompensatsiooni saamiseks kestnud juba pea kaheksa aastat. Lähiajal otsustab riigikohus protsessi edasise saatuse.

Investorite esindaja Maria Mägi advokaadibüroo partner Indrek Kukk:

Esimese ja teise astme kohus on nõuet kohtukõlblikuks pidanud. Põhjuseid, miks riigikohus otsustab ühe või teise asja menetlusse võtta, võib olla mitmeid. Asja võib menetlusse võtta ka pelgalt põhjusel, et vaidlusaluse küsimuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks või ühtse kohtupraktika kujundamiseks. Käesoleva vaidluse lahendamine omab kahtlemata laiemat õiguslikku tähendust.

Finantsinpektsiooni määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätkub kahju nõuete sisuline läbivaatamine halduskohtus. Ei ole põhjust arvata, et sisuline vaidlus saaks olla mingil moel vähem mahukam, kui seda on olnud senine menetlus, mis on ühtekokku kestnud juba pea poolteist aastat. Juhul kui riigikohus peaks inspektsiooni määruskaebuse aga rahuldama ja jätma kaebused läbi vaatamata, kohus kahju hüvitamise nõuet sisuliselt ei lahenda.

Finantsinspektsioon peab olema oma tegevuses paindlik ja võimeline kiirelt reageerima turul valitsevatele ohtudele. Seetõttu annavad kehtivad õigusaktid inspektsioonile järelevalve teostamisel võrdlemisi laiad volitused. Paindlikkus ei tohi aga luua mugavustsoone. Selgemad vastutuse alused looksid eeldused tõhusamaks järelevalveks. Seeläbi suureneks ka investeerimissektori usaldusväärsus, mis kahetsusväärselt on viimastel aastatel saanud tõsiseid hoope.

Loe lähemalt Ärileht.ee.

Advokatuuris loodi haldusõiguse komisjon

Advokatuuri juhatuse otsusega moodustati haldusõiguse komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine haldusõiguse valdkonna õigusloome ja -praktikaga seonduvates küsimustes, vastava seadusandluse ja õiguspraktika analüüsimine ja muudatusettepanekute koostamine. Komisjon võib avaldada arvamust ka muudes õigusloomet või -praktikat puudutavates küsimustes.

Haldusõiguse komisjoni kuuluvad vandeadvokaadid Indrek Kukk, Jaana Nõgisto, Kaupo Lepasepp, Silja Holsmer, Martin Triipan, Triin Biesinger, Toomas Pikamäe ja Triin Raudsepp.  Komisjoni esimees on vandeadvokaat Ene Soop.