Eesti esimene kohtuprotsess, milles Riigiprokuratuur saatis kohtusse investeerimiskelmuse kriminaalasja, on lõppenud kohtualustele süüdimõistva otsusega. Lisaks kelmuses ning kelmusele kaasaaitamises süüdi mõistmisele, mõisteti tsiviilhagi korras kohtualustelt välja investorite kasuks ligi 7 miljonit eurot.

Mahukas kohtuprotsess sai alguse aastal 2012, kui kohtu alla anti Bakuu-afääri investeerimiskelmuses kahtlustatavad. Kannatanud investoreid asus esindama vandeadvokaat Maria Mägi- Rohtmets.

Tulenevalt sellise kohtupraktika puudumisest Eestis, oli tegu väga olulise protsessiga ning veel tähtsama lahendiga. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega on tehtud algus investeerimiskelmusega seotud kohtupraktikale ning investorite õiguste kaitsmisele.

Investoreid selles Eesti ajaloo esimeses kohtuprotsessis esindanud vandeadvokaat Maria Mägi- Rohtmets sõnab: „Selline otsus muudab investeerimiskeskkonna läbipaistvamaks ja aususkindlamaks. Eriti täna, kus meie majandusruum vajab iga investeeringut, on oluline, et võiksime usaldada, et raha kasutatatakse sihipäraselt ja tulutoovalt. Loodetavasti on sellega lõppenud ka soov lennutada rahad piiriüleselt näilikult keeruliste skeemide kaudu teistesse majandusruumidesse ja sealt niinimetatud nõustajate taskusse. Küllap on ka Finantsinspektsioon tänaseks võimelisem hindama kasutatavate finantsinstrumentide tegelikku tähendust“.

Loe Postimehest ja Äripäevast.

Riigikohus võttis 22.01.2015. a menetlusse kaebuse, kus vaidluse all on Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud kaevandamisloa õiguspärasus. Lisaks põhivaidlusele on teravalt tõstatatud küsimus füüsilise isiku kaebeõigusest keskkonnaotsuse vaidlustamisel. Nimetatud kohtuasi on tähelepanuväärne seetõttu, et see on tänaseks kestnud juba rohkem kui neli aastat, olles  juba ühe korra läbinud ka kõik kohtuastmed. Ka varasemas samas asjas tehtud lahendis selgitas Riigikohus kaebeõiguse aluseid keskkonnasjades ning tõi välja, et lisaks subjektiivsete õiguste rikkumisele võib kaebeõiguse aluseks keskkonnaasjades olla ka isiku puutumus. Lisaks käsitles Riigikohus küla kui kohaliku kogukonna kaebeõigust. Toona Riigikohus külale kaebeõigust ei omistanud ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tänaseks on kaebus taaskord jõudnud Riigikohtusse. Kuna vahepeal on jõustunud ka keskkonnaseadustiku üldosa seadus (mis mh käsitleb kohtusse pöördumise õigust keskkonnaasjades), siis jääb loota, et Riigikohus annab ka selged suuniseid, kuidas kaebeõigust uue seaduse valguses sisustada.

Kaebajat esindab Riigikohtus vandeadvokaat Indrek Kukk.

Areen toob sellel aastal juba üheteistkümnendat korda lugejate ette värvika galerii tulevikutähti. Areeni Tulevikutähe tunnustuse pälvis ka vandeadvokaat Eeva Mägi.

Loe Eesti Ekspressist

Harju Maakohtu 26.01.2014. a otsusega lõpetati menetlus kõmulises väärteoasjas, kus vaidluse all oli „loodushelide“ helisalvestise väidetav reprodutseerimine ning  helisalvestise levitamine üldsusele ilma fonogrammitootja loata. Sedavõrd groteskne autoriõigustega seonduv vaidlus oli Eesti kohtupraktikas esmakordne. Tõenäoliselt ka rahvusvahelises praktikas, kuna enamasti puudutavat autoriõiguse vaidlused autori (füüsilise isiku) intellektuaalse loomingu tulemusi. Nimetatud asjas kohus rikkumisi ei tuvastanud ning lõpetas väärteomenetluse.

Menetlusalust isikut esindas vaidluses vandeadvokaat Indrek Kukk

Loe täpsemalt Õhtulehest.

Vandeadvokaat Eeva Mägi kommenteerib autoriõiguse seaduse eelnõuga seonduvaid küsimusi ja probleemkohti väljaandes Loov Eesti.

Loe täpsemalt Loov Eesti veebilehelt.

Alates juulikuust töötab advokaadibüroos vandeadvokaadi abina Hendrik Mühls. Hendrik on varasemalt töötanud MAQS Law Firm advokaadibüroos ning on Eesti Advokatuuri liige alates 2014. aastast.

Harju Maakohtus lõppes kohtuvaidlus, mille esemeks oli kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine seoses raamatukaanel kasutatava kujutisega. Täpsemalt,  kas kirjastus Tammeraamat on rikkunud Mart Juure teosega „101 Eesti kuulsust“ kirjastus Varrak kaubamärgiõigusi. Hageja kirjastus Varrak asus seisukohale, et Tammeraamat poolt välja antud teose kujutis on liialt sarnane hageja poolt varem välja antud sarjaga „101 Eesti…“, millise kujutismärgi kasutamise ainuõiguse oli hageja varem patendiametis registreerinud.  Harju Maakohus rahuldas hagi ning keelas Tammeraamatul raamatu „101 Eesti kuulsust“ edasise levitamise, pannes ühtlasi kohustuse hüvitada kirjastusele Varrak tekitatud kahju summas 3000 eurot.

Kirjastust Varrak esindasid kohtus vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ning advokaat Eeva Mägi

Loe täpsemalt Eesti Päevalehest ja Postimehest.

Autoriõiguse seaduse muutmise käigus on plaanis seadusse viia sisse arhitektidele üpris ohtlik säte, kirjutab Maastrichti Ülikooli intellektuaalomandi õiguse magister ja TÜ doktorant Eeva Mägi Postimehe arvamusportaalis.

Nimelt on hetkel käimas intellektuaalse omandi õiguse kodifitseerimine, mille käigus on plaanis muuta ka kehtivat autoriõiguse seadust. Eesmärgiks on luua tasakaalustatud regulatsioon, mis toetab teadmistepõhist ettevõtlust, kuid arvestab ka loojate ja ühiskonna huvidega. Plaanis on lühendada isiklike õiguste osa ja autori õigus teose puutumatusele siduda vaid autori au ja väärikuse kaitsega. Teisisõnu on plaanis isiklike õiguste osast välja jätta autori isiklik õigus lubada teistel oma teost muuta või lisada teosele lisasid.

Kas selline muudatus on mõistlik ja tagab tasakaalustatud regulatsiooni?

Loe lähemalt Postimees veebilehelt SIIT.

Kaitseliidu Küberkaitseüksuse ja Maria Mägi Advokaadibüroo koostöös toimub 29.10.2015.a. konverents „Küberkaitsja või küberkurjategija?“

Konverents kaardistab küberkaitse aktuaalsemad probleemid ning kutsub nendel teemadel kaasa rääkima ja arutlema. Konverentsil käsitletakse konkreetseid praktikas tõstatunud küberkaitsega seonduvaid probleeme õiguslikus võtmes ning analüüsitakse rahvusvahelise õiguse kui karistusõiguse pinnalt, kust jookseb piir lubatu ja keelatu vahel.

Konverents on mõeldud eelkõige IKT spetsialistidele ning keskastme juhtidele, kes puutuvad kokku praktilise küberkaitsega ja infoturbe korraldamisega, et aidata osalejatel mõista küberturbe tehniliste töövahendite, mis on samas ka häkkerite tööriistadeks, valdamise ja kasutamise riske ja õiguslikku poolt. Nende arutelude läbi koos targemaks saanutena loodame ühiselt ära hoida teie eksimist kehtivate reeglite vastu.

Päevakava:

9:30 – 10:00 Registreerumine avatud, tervituskohv.
10:00 – 10:10 Avasõnavõtt
Andrus Padar, Kaitseliidu Küberkaitseüksuse ülem.
10:10 – 11:30 Kas Eesti e-eluviis on hästi kaitstud?
– lühiettekanded ja demod küber-kaitseliitlastelt. Ettekandjad ja täpsemad teemad täpsustamisel.
11:30 – 11:45 Kohvipaus
11:45 – 13:00 Kübersõda ja küberkodusõda – patrioot või küberterrorist?
vandeadvokaat Eeva Mägi, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant.
13:00 – 14:00 Lõuna
14:00 – 15:30 Küberkaitsja või küberkurjategija – kus jookseb piir lubatu ja keelatu vahel?
advokaat Mare Tannberg, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tartu Ülikooli karistusõiguse õppejõud.
15:30 – 15:45 Kohvipaus
15:45 – 17:00 Ümarlaud, moderaatorid Andrus Padar ja Maria Mägi (Maria Mägi Advokaadibüroo juhtivpartner).
Diskussioonil osalejate nimed täpsustamisel.

Osalemiseks vajalik info

Konverents toimub N 29.10.2015.a Tallinnas, Rahvusraamatukogu suures saalis.
Registreeruda saab kuni R 23. oktoobrini või kuni kohti jätkub. Saalis on 270 istekohta.
Konverentsi osalustasu on 25 € osaleja kohta.

Osalemissoovist palume teada anda e-postile: kristi@mmab.ee