Tallinna Halduskohus võttis menetlusse kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 03.03.2017. a väljastatud ehitusloale, millega linn tahab laiendada Vana-Kalamaja 9 aadressil asuvat hoonet Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehooneks.
Kohtusse pöördus oma õiguste kaitseks laiendatava hoone naabermaja korteriomanik, keda esindab vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Mägi-Rohtmetsa sõnul tingis kaebuse asjaolu, et koolihoonele linna poolt väljastatud ehitusloa alusel toimub tegelikult hoone laiendamine suuremas ulatuses kui 33 protsenti. “See tähendab, et läbi tulnuks viia detailplaneeringu koostamine või äärmisel juhul projekteerimistingimuste menetlus. Tegemist on menetlustega, mille eesmärgiks on elanikkonna kaasamine ning naabrite arvamuste ja ettepanekute ära kuulamine. Samuti uuringute vajaduse välja selgitamine,“ selgitas ta.
Kaebuse kohaselt ei ole Tallinn linn nõutud menetlusi läbi viinud. Kuigi tegemist on ümbritsevat elukeskkonda oluliselt mõjutava otsusega, ei ole läbi viidud ühtegi uuringut, et selgitada välja müra, saaste ning liikluskoormuse- ja korraldusega seonduv. Lisaks selgub ehitusloa dokumentidest, et piirkonnas niigi probleeme tekitav parkimiskorraldus on kavas lahendada alles hilisemas etapis. Samas ei ole kindlust, et selleni üleüldse lähiajal jõutakse. Kaebuses märgitakse, et Tallinna linna tegevus ehitusloa andmisel ei vasta ühelegi elementaarsemalegi standardile, mille järgimist linn ehitusloa väljastamiseks pädeva isikuna teistelt nõuab. Ehitusloa kehtima jäämine looks ohtliku pretsedendi.
On täiesti mõistetamatu ja ennekuulmatu, millise seaduste ja heade tavade eiramiseni on Tallinna linn GAG Kalamaja koolihoone rajamisel jõudnud, märkis Maria Mägi-Rohtmets. Sama seletamatu on Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusetus, kes vaatamata viimase 2,5 kuu jooksul esitatud mitmele kaebusele, ei ole lihtsalt mitte midagi ette võtnud, et lõpetada ehitusobjektil seaduserikkumisi. Tegemist on ohtliku olukorraga, kus avalike hoonete ehitamisel sisuliselt puudub isik, kes teostaks ehitustegevuse üle järelevalvet.
Ülevaade probleemidest GAG-i Vana-Kalamaja tänava õppehoone ehitusel:
- Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 2 ja ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 2 alusel on olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused. Linn on selle tülika kohustuse vältimiseks näidanud hoone olemasolevat mahtu „paberil“ suuremana kui see oli hoone algses projektis näidatud. Sisuliselt on ilmselge, et tegu on mahuka laiendamisega, mis nõuaks detailplaneeringu olemasolu ja liikluskorralduse uuringuid, samuti parkimise korraldamist ja naabritega arvestamist.
- Hoone esialgse projekti võrdlemisel ehitusloaga ilmneb, et hoone laiendamise maht on enam kui 54%, mistõttu ei oleks saanud ehitusluba anda ilma detailplaneeringu koostamiseta ning täiendavate uuringute läbiviimiseta liikluse, parkimise, müra ja saaste osas. Tallinna linn sai tõenäoliselt aru, et hoone mahuga seotud vastuväide võib neile tekitada tõsiseid probleeme, mistõttu asuti kiiruga ehitisregistri kandeid muutma – 11.04.2017 on ehitisregistrile teatatud, et hoone maht on tegelikult märksa suurem kui varem linna enda poolt ehitisregistrile avaldatu ning esialgses projektis toodu. Linn muutis ehitisregistris hoone mahtu, et jätta mulje, nagu oleks hoone maht koguaeg suurem olnud.
- Arusaamatuks jääb, miks korrigeeriti andmeid alles pärast seda, kui kaebaja probleemile tähelepanu juhtis. Varasemalt on linn kõikjal tuginenud hoone väiksemale mahule ning pole kordagi väitnud, et hoone oleks tegelikkuses suurem – ka ehitusluba väljastati 03.03.2017 arvestades hoone väiksema mahuga. Seega ei oleks ilma detailplaneeringuta ehitisregistri andmete alusel võinud 03.03.2017 ehitusluba kindlasti väljastada, kuna sel juhul on kohustuslik detailplaneeringu olemasolu.
- Majandus- ja taristuministri 08.06.2015. a määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“, § 3 lg 2 p 12 kohaselt on ehitusprojekti ekspertiis kohustuslik mh haridus- ja teadushoonete puhul. Ehitusseaduse § 40 lg 3 alusel esitatakse ehitusprojekti ekspertiis koos ehitusloa taotlusega. Ekspertiisi nõue näitab, et väga tähtis on tagada koolihoonete ohutus ning nende ehitamine ning ehituse ettevalmistamine ei või toimuda kiirustades.
- Ehitusloa väljastamise ajal puudus ehitusprojektil nõutav ekspertiis. Ka selles osas asus linn tegutsema alles eelmisel nädalal ja väidab, et ehitusekspertiis teostati 11.04, Kusjuures varem pole ekspertiisi teostamisele viidatud. Samas ei ole vastavat ekspertiisi esitatud, mistõttu pole võimalik veenduda selle olemasolus. Ehitus on aga kestnud alates jaanuarist, mistõttu on ehitus igal juhul mitu kuud toimunud ilma ekspertiisi olemasoluta, s.o õigusvastaselt. Samuti nõutakse Tallinnas ekspertiisi tavaliselt juba ehitusloa taotlemisel, mitte ei anta ehitusluba ja seejärel lubatakse ekspertiisi hiljem esitada. Isegi juhul, kui 11.04 tõesti ekspertiis teostati, toimus ehitustegevus 2,5 kuud (ehitustööd algasid 20.01 paiku) ebaseaduslikult.
- Seega on Tallinna linn ehitisregistrisse andmeid lisanud ja väidetavalt ekspertiisi teostanud pärast kohtule kaebuse esitamist. Ehitusloa saamiseks peab projekt kõigile nõuetele vastama juba ehitusloa taotlemisel ning andmeid ei saa mitu kuud hiljem muuta, viidates väidetavale eksimusele. Sisuliselt üritab linn kummutada kõik kaebuses esile toodu väited väitega, et ehitisregistris on vastavad andmed olemas – lisades aga ehitisregistrisse info vastuväite esitamisega samal päeval, üritades nii näidata kaebaja väiteid alusetuna.
- Andmed ehitisregistris ilmuvad ja kaovad täiesti seletamatult – näiteks oli alguses võimalik ehitisregistrist välja lugeda, et Vana-Kalamaja 9 ehitusluba anti välja 3 tunniga, kuid linn on hiljem lisanud andmed, millest nähtub, et ehitusloa menetlus oleks justkui kestnud üle kuu aja. Samuti on alles pärast kohtusse pöördumist muudetud hoone mahu kohta käivaid andmeid ja väidetud, et teostatud on ekspertiis.
- Samas on näiteks vahetult Vana-Kalamaja 9 hoone kõrval, Kotzebue 18d kinnistul, linna poolt keeldutud aastaid detailplaneeringu algatamisest (korraldus nr 931-k) põhjendustega, et vajalik on naaberkinnistute omanike kooskõlastus ja arvamus, parkimiskohtade arvu tagamine vastavalt parkimise korraldamise arengukavale ning nõudnud müra modelleerimise teostamist, mürakaartide esitamist ning pinnase radooniuuringuid. Samad probleemid, mis Kotzebue 18d kinnistul, esinevad väga suure tõenäosusega ka Vana-Kalamaja 9 kinnistul, mistõttu ei saa linn ühes menetluses väita, et probleemid esinevad ja teises tugineda sellele, et kõik vastavad probleemid on tõendamata ja alusetud.
- Nõuded, mis kõrvalkinnistu arendajale ja ka kõigile teistele linnaga mitteseotud arendajatele kehtivad, ei kehti millegipärast linnale kuuluval kinnistul. Arvestades kavandatud tegevuse olulist mõju, oleks ka Vana-Kalamaja hoone laiendamisel vajalik detailplaneeringu koostamine, naaberkinnistute omanikelt kooskõlastuste ja arvamuste küsimine, parkimisküsimuste lahendamine ning müra-, saaste- ning liiklusuuringute teostamine.
