• Eesti Eesti Eesti et
  • English English English en
  • Русский Русский Russian ru
Telefon: +372 66 40 600 | E-post: mmab@mmab.ee       EST   ENG   RUS
Maria Mägi Advokaadibüroo
  • Valdkonnad
  • Inimesed
  • Büroo
  • Uudised
  • Karjäär
  • Kontakt
  • Menu
Uudised

Maria Mägi-Rohtmets: Rahvuse säilitamise nõue pole ajale jalgu jäänud

“Räägime põhiseadusest” on Eesti Päevalehe ja advokatuuri koostööprojekt, mille raames räägivad Eesti tuntud õigusemõistjad põhiseaduse tähendusest ja kohast igapäevaelus. 30.11.2015.a. ilmus Eesti Päevalehes Maria Mägi-Rohtmetsa arvamuslugu:

“Rahvuse säilitamise nõue pole ajale jalgu jäänud”

Põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärk annab võimaluse teha kodumaise kultuuri hüvanguks kõike, mida vahendid lubavad.

Eesti Vabariigi põhiseadus on tõstnud rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise tähtsale kohale, kohe preambulisse ehk sissejuhatavasse ossa. Paljude riikide põhiseaduses preambulit pole, meil see on ja rahvuse, keele ning kultuuri säilitamise konkreetne eesmärk on sinna sätitud rahva algatusel ja ülimuslikul soovil. Seadusandluse seisukohalt ei saa meie preambulit vaadata lihtsalt kui õigusakti sissejuhatust, vaid tegemist on ühise olemise reeglistiku alustalaga, mille abiga ja mille tõttu luuakse ning rakendatakse õigust.

See, kas eesti rahvuse läbi aegade säilitamise põhiseaduslik ülesanne teeb meie riigi liiga rahvuslikuks ja natsionalistlikuks, on omamoodi hell küsimus. Laulusõnade järgi on eestlane olla uhke ja hää, aga kas seadus annab eesti rahvusest isikule eeliseid teiste rahvuste ees? Vastus on põhiseaduses endas: § 12 selgitab kategooriliselt, et seaduse ees on kõik võrdsed, sealhulgas olenemata rahvusest. Eestlased kui isikud ja neile kuuluvad juriidilised isikud on nii oma õigustes kui ka kohustustes võrdsed võrdsete seas. Näiteks ei anna äriühingu rahvuslikuks kompaniiks nimetamine mingit õigust erikohtlemiseks isegi juhul, kui tunneme ta vastu sügavaid rahvuslikke tundeid. Pigem vastupidi, sellise kompanii pidajad peaksid järgima kõrgemaid moraalseid kohustusi Eesti rahva ees.

Kas riik rikub põhiseadust?

Kuidas meie riik ikkagi eestlasi läbi aegade säilitab? Aasta-aastalt suundub suur osa eesti rahvusest isikuid riigist välja tööd ja ka elukohta otsima. Tagasi koju igatseme eelkõige talente. Pidev tehnoloogia arendamise võidujooks vähendab töökohti, riigivalitsejad uhkustavad ülesandega koondada 3000 ja enam ametnikku, kes pea kõik on Eesti kodanikud ja kellest paljud peavad äraelamiseks pühkima jalgadelt kodumaa tolmu. Kas riik rikub põhiseadust või on põhiseadus oma rahvuse säilitamise nõudega ajale jalgu jäänud?

Riigivalitsejad uhkustavad ülesandega koondada 3000 ja enam ametnikku, kes pea kõik on Eesti kodanikud.

Akadeemik Lauri Mälksoo on arutlenud meie põhiseaduse preambuli üle oma artiklis „Põhiseaduspatriotism – kas ka Eesti jaoks?” (Vikerkaar nr 10–11, 2009). Ta keskendub eelkõige rahvuse ja lõimumise teemadele. Kui põhiseadus rõhutab eesti rahvust, siis kes on Eesti rahvas ja kas Eesti rahva liige, kui tal on Eesti pass, peab vastavalt põhiseadusele hoidma eesti keelt ja kultuuri? Kindlasti on see teema, mis ei kao ja tõenäoliselt kerkib ikka ja jälle üha tõsisemalt esile. Jah, eriti just nüüd, kui meilt oodatakse teiste rahvuste (rahvaste) hingeelu mõistmist ja võõrastele kultuuridele avatud olemist. Ühtlasi on selge, et kui tahame mõista teisi, peame eelkõige mõistma ennast.

Mida me õigupoolest säilitame?

Kultuuri on defineeritud erinevalt, aga kõik määratlused on väga üldised. Kultuur kuulub mõistete hulka, mida kõik mõistavad, enne kui ei pea hakkama täpselt formuleerima, millega on tegu. Piirdugem siinkohal võõrsõnade leksikoni definitsiooniga: kultuur on inimühiskonna loova mõtte ja sellest tulenevate tegevuste tulemuste kogum. Eesti kultuur on eelnevast johtuvalt eesti rahva loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse kogum.

Kultuuri tuleks põhimõtteliselt ju käsitleda kui elusorganismi.

Niisugusele määratlusele võib ette heita, et selles pole ajalist dimensiooni. Kultuuri tuleks põhimõtteliselt ju käsitleda kui elusorganismi, kes ise areneb ja on samal ajal ka lülikene pikas evolutsiooniahelas. Eesti rahva kultuur põhineb meie rahvuslikul kultuuritraditsioonil, mille lätted ulatuvad tuhandete aastate tagusesse kultuurikihti. Järjepidevat ja arenemisvõimelist kultuuri säilitades peame varasematele ladestustele sättima omaloodud kihi, et tulevikus ei paistaks meie osa ajaloos mõranenud halli alana, millest tulevaste põlvede „kultuuriarheoloogidel” polegi muud välja kaevata kui kõikuv talse, paaniline innovaatilisuse otsimine, abikõlblik projektipõhine tegevus(etus) ja hulk teisi sotsiaal-majanduslikke narratiive. Aga me tahaksime peegelduda kultuursemana.

Loomise soodustamine

On vägagi loomulik, et kultuurist rääkides oleme pigem olevikus ja leiame väga tihti minevikust ka reministsentsi, mis meie olevikku kinnitab ja toetab. Millest sõltub aga meie kultuuri tulevik? Eesti Vabariik on käitunud kultuuri toetades vastavalt oma võimalustele, aga pigem üsnagi pragmaatiliselt ehk johtunud lähenemisest, et kultuuri arendamine on luksus korraliku majandusliku aluspõhja ja taristu arendamise kõrval. Lihtsama vastupanu teena pakutakse eesti keele vähendamist kõrgkoolide õppeprogrammides, kultuurivaldkonna õppe- ja teadusasutuste marginaliseerimist, ühendades need kolme väljavalitud ülikooli rüppe. Need on ainult mõned näited lähiajast.

Mida aeg edasi, seda harjunumalt teeme esimese kokkuhoiulõike just kultuuri arvelt. See on kahetsusväärne.

Tundub, et mida aeg edasi, seda harjunumalt teeme esimese kokkuhoiulõike just kultuuri arvelt. Meiegi peame mõistma, et kultuuri säilitamine kätkeb endas ka kohustust pidevalt luua. Kui me aga tänapäeva Eestis kuuleme, et kõrge poliitik soovitab imepisikest toetust vajavatel loovisikutel lihtsalt tööle minna, siis tekitab see lootusetu kohmetuse.

Kas poliitiku arvates saavad kaunite kunstide loovad ideed teoks töösisekorra eeskirja järgides kell 8–17? Millegipärast läheb aga loomeinimeste annet ja seda, mida nad, nagu poliitik arvab, oma korratu, tööajatabelitesse mittesobiva tööga on loonud, vaja kõikidel pidupäevadel ja siis, kui tuleb Eestit maailma- areenil esindada.

Kultuuri kaudu säilitame oma riiki

Käesoleva kirjutise suunitlust arvestades tahan veel kord rõhutada, et meie põhiseaduse preambul suunab meid eesti kultuuri juurde. Ma ütlen meeleldi: annab meile võimaluse (et vältida sõna kohustus) teha kodumaise kultuuri hüvanguks kõike, mida meie vahendid lubavad. Ükski euroliidu paljukirutud bürokraatlik suunis ei keela meid oma kultuuri hoidmast ja arendamast.

Kuna riigi põhiülesannete seas on oma kultuuri hoidmine, tuleb selle ülesande tähtsust iga päev õigust rakendades arvestada, vältida muu hulgas ka tuimade „juriidiliselt on kõik korrektne” (nn JOKK) otsuste laastavat mõju meie kultuuriruumile. On äärmiselt kahetsusväärne, kui sajanditeks loodavat arhitektuurset keskkonda kujundades peetakse esmatähtsaks arendajate ja ametnikkonna vaheliste formaalsuste täitmist ja jäetakse kultuuriväärtuslik tähendus tagaplaanile.

Ükski Euroopa Liidu paljukirutud bürokraatlik suunis ei keela meid oma kultuuri hoidmast ja arendamast.

Siiski on väikesel Eestil hoolimata pidevalt kummitavast korporatiivsuse ohust kindlasti võimalik oma kultuuri edendades tõrjuda mõtteviisi, mis tõstab esikohale üksnes pragmatismi, mida viiakse ellu kohaliku bürokraatia külge klammerdudes. See ei ole kaugeltki rahvuslik ega euroopalik mõttemaailm. Kultuur puudutab meid kõiki, olles harmoonilise ja jätkusuutliku ühiskonna alustala.

Riik ei saa eksisteerida kultuurita, samal ajal on rahvaid, kellel pole olnud oma riiki, kuid on olnud selge hoiak väärtustada oma kultuuri ja selle kaudu on jõutud oma riigini. Nii meiegi. Aeg-ajalt on mõistlik lugeda meie põhiseadust ja alustada seda algusest. Sealt saame kindlust, et riigi kohus on säilitada eesti keelt ja kultuuri, hoida eestlast ja eesti rahvast ning väärtustada neid nii, et iga eestimaalane tahaks põlvest põlve aidata seda ülesannet täita.

Maria Mägi-Rohtmets
Vandeadvokaat, Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi esimees

november 30, 2015/by developer
https://www.mmab.ee/wp-content/themes/mmab/images/layout/logo.png 0 0 developer https://www.mmab.ee/wp-content/themes/mmab/images/layout/logo.png developer2015-11-30 20:51:112020-04-20 20:51:56Maria Mägi-Rohtmets: Rahvuse säilitamise nõue pole ajale jalgu jäänud
  • Kongressi eesmärk on julgustada Eesti naisi seisma oma õiguste ja otsuste eest, sest vabadus on elu suurim väärtus. Järjest rohkem leiab arutlust naiste toimetulek mitmete ühiskonna probleemide peamiste vastutajatena, mis piirab naiste heaolu nii majanduslikku, emotsioonalset kui ka vaimset vabadust. Läbi aastate on kongress keskendunud erinevatele kitsaskohtadele ühiskonnas, otsitud lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning naiste oskaalu suurendamiseks otsustustasnaditel, nii poliitikas, avalikus sektoris kui ka majanduses. Esimene Eestima naiste kongress peeti 27. mail 1917. a. Tartus.Eesti Naisliit ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni naiste IX kongress „Naised eesliinil“veebruar 22, 2023 - 3:27 p.l.
  • Naised advokaadibüroode tipus: Maria Mägi-RohtmetsNaised advokaadibüroode tipus: Maria Mägi-Rohtmetsmärts 14, 2022 - 4:12 p.l.
  • On olnud suur rõõm elada meie rahulikus ja heas Eestis!On olnud suur rõõm elada meie rahulikus ja heas Eestis!märts 2, 2022 - 1:50 p.l.
  • Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets koduseinu ehivad tippkunstnike taiesed: mitmed neist rändavad näitusteldetsember 20, 2021 - 11:17 e.l.
  • Kui kenasti ja süütult elavad täna vigurivändad, kes hävitasid sadade Eesti investorite sääste?detsember 3, 2021 - 2:27 p.l.
  • Tööandja vastutab töökiusu eest ka siis, kui alluv kiusab kolleegidetsember 3, 2021 - 1:45 p.l.
  • Esmaspäeval, 22. novembril võttis Riigikogu vastu riikliku perelepitusteenuse seadusedetsember 3, 2021 - 12:56 p.l.
  • Maria Mägi-Rohtmets – tippadvokaat, kes tahtis saada näitlejaksdetsember 1, 2020 - 10:58 e.l.
  • Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets: kas meie Eestimaal võib naine armastada naist ja mees meest? Üheski seaduses selleks keeldu ei oleoktoober 19, 2020 - 7:06 p.l.
  • Kristo TederKristo Teder: raskel ajal on ka pankrotist abiaugust 25, 2020 - 4:45 p.l.

KONTAKTID

Maria Mägi Advokaadibüroo | Telefon: +372 66 40 600 | E-post: mmab@mmab.ee
Tatari 25, 10116 Tallinn, Eesti
Reg: 11455318 | VAT: EE101200534

Büroo | Andmekaitsetingimused | Kontaktid

© 2023 Kõik õigused kaitstud

Scroll to top

Veebileht kasutab küpsiseid. Edasise kasutamisega või nupul „nõustun“ vajutamisega, annate oma nõusoleku küpsiste kasutamiseks. Võite küpsiste kasutamise keelata oma veebilehitseja sätetes ja kustutades meie küpsised.

NõustunLoe lähemalt

Cookie and Privacy Settings



How we use cookies

We may request cookies to be set on your device. We use cookies to let us know when you visit our websites, how you interact with us, to enrich your user experience, and to customize your relationship with our website.

Click on the different category headings to find out more. You can also change some of your preferences. Note that blocking some types of cookies may impact your experience on our websites and the services we are able to offer.

Essential Website Cookies

These cookies are strictly necessary to provide you with services available through our website and to use some of its features.

Because these cookies are strictly necessary to deliver the website, refuseing them will have impact how our site functions. You always can block or delete cookies by changing your browser settings and force blocking all cookies on this website. But this will always prompt you to accept/refuse cookies when revisiting our site.

We fully respect if you want to refuse cookies but to avoid asking you again and again kindly allow us to store a cookie for that. You are free to opt out any time or opt in for other cookies to get a better experience. If you refuse cookies we will remove all set cookies in our domain.

We provide you with a list of stored cookies on your computer in our domain so you can check what we stored. Due to security reasons we are not able to show or modify cookies from other domains. You can check these in your browser security settings.

Google Analytics Cookies

These cookies collect information that is used either in aggregate form to help us understand how our website is being used or how effective our marketing campaigns are, or to help us customize our website and application for you in order to enhance your experience.

If you do not want that we track your visit to our site you can disable tracking in your browser here:

Other external services

We also use different external services like Google Webfonts, Google Maps, and external Video providers. Since these providers may collect personal data like your IP address we allow you to block them here. Please be aware that this might heavily reduce the functionality and appearance of our site. Changes will take effect once you reload the page.

Google Webfont Settings:

Google Map Settings:

Google reCaptcha Settings:

Vimeo and Youtube video embeds:

Other cookies

The following cookies are also needed - You can choose if you want to allow them:

Privacy Policy

You can read about our cookies and privacy settings in detail on our Privacy Policy Page.

Andmekaitsetingimused
NõustunSulge